Kunstiajaloo ümberkirjutamine jätkuvalt kestab

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse direktor Karin Laansoo FOTO: Johan Huimerind Foto: Johan Huimerind

Eelmisel nädalal saabus uudis, et mainekas Briti kunstimuuseum Tate Modern ostis skulptor Anu Põdra seebist tehtud installatsiooni «Keeled (aktiveeritud versioon)» (1998). «Esimene eestlane Tate’is» sõnastati selle järel pealkirjad, ja õigesti sõnastati. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) neid ostuni viinud «pika vinnaga protsesse, kus kannatlikkust kulub ämbritega» ajas. Anu Põdrast ja eestlastest rahvusvahelistes muuseumites rääkisime EKKAK direktori Karin Laansooga.

Tate’i kuraatoritele hakkas silma Anu Põder. Miks tema?

Anu Põdra looming oli Tate’i kuraatoritele suur avastus. Ma arvan, et neile oli suur üllatus tulla Eestisse ja avastada siin rahvusvaheliselt tundmatu kunstnik, kelle praktikas on nii palju paralleele 1980. ja 1990 aastatel maailma kunstis toimunuga. Anu Põdra nii nõukogude perioodil kui ka Eesti Vabariigi ajal loodud ning üldistele suundadele vastuvoolu ujuv praktika, mis keskendus naiseks olemise kogemusele ja materjalidega eksperimenteerimisele, mõjub väga kaasaegselt ka täna.