2020 oli Eesti kliimaajaloo kuumim aasta

Kuuma suvepäeva nautijad Pärnu rannas Lehe tänava pikendusel purskkaevu juures. Foto: Mailiis Ollino

Möödunud aasta oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem ja purustas mitu rekordit, kuid kevad ja suvi üllatasid vastupidiselt, selgus üleeile avaldatud Eesti meteoroloogia aastaraamatust.

Arvestades seda, et päikesepaistet oli normist enam ja sademeid normi jagu, oli aasta 2020 Eesti kliimaajaloo kõige soojem, selgus üleeile avaldatud Eesti meteoroloogia aastaraamatust, mille koostamist juhtis keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna asejuhataja Külli Loodla.

«Aasta erakordne soojus tulenes soojadest talvekuudest, eriti jaanuarist ja veebruarist,» ütles Loodla. Mullu oli Eesti keskmine õhutemperatuur 8,4 °C (norm 6,0 °C). Jaanuaris ja veebruaris oli temperatuur varasemate aastate keskmisest koguni kuus kraadi kõrgem: jaanuaris +3,1 (varasem keskmine –3,5) ja veebruaris 1,7 (varasem keskmine –4,5).

Tavapäratult soe veebruarikuu tõi mõnele rannikul asuvale ilmajaamale uued veebruari soojarekordid. Uued kuu soojarekordid said Loodla sõnul näiteks Kihnu, Ruhnu ja Sõrve. Hoolimata sellest, kas ühes või teises ilmajaamas oli ilma vaadeldud 50 või 150 aastat, platseerus veebruar kõikides ilmajaamades esikolmikusse.