Kiri küüditatule ⟩ Katariina Kilk: lootus on eelviimane

Eestlased Siberi savionni ees. Foto: ERM

«Ma ei hakka valetama ja ütlema, et sinuga saab kõik korda. Ei pruugi saada. Aga ma võin sulle lubada üht. Eesti saab uuesti vabaks.» Kiri on Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe korraldatud konkursi «Kiri küüditatule» üks võidutöödest.

Tere, tundmatu küüditatu

Sina ei tunne mind ja mina ei tunne sind. Me ei kohtu kunagi. See on ka ainuke kiri, mille sa minult saad. Ma ei alustanud seda kirja, et öelda ma tean, mida sa tunned. Sest ma ei tea. Ma ei tea, mis tunne see on, kui sind aetakse voodist välja kastiautosse ja sunnitakse astuma rongile, mis viib kodumaast teadmata ajaks lahku. Seda tead aga sina ning mul on kahju. Mul on kahju sinust ja sinu lähedastest, kes on sinuga kaasas või jätsid oma elu teel olles. Mul on kahju neist, keda sa ei näinudki enne lahkumist ja kes jäid sinust maha.