Täna selgusid Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe korraldatud kirjavõistluse «Kiri küüditatule» parimad tööd. Ajaloohuvilistel noortel paluti kirjutada kaasaegse Eesti inimesena mõttelist kirja minevikku – küüditatule, kes viibib kaugel kodumaast ning kannatab nälja, hirmu ja külma tõttu. Ta ei tea, et Nõukogude Liit variseb 1991. aastal kokku ja Eesti saab taas vabaks. Ta ei tea, kas ta kunagi vabastatakse ning mis saab tema perest, kodumaast, kogu Euroopast. Sina aga tead!
Kirjavõistlusele laekus pea 100 kirjutist Eestimaa eri paigust. Žüriil oli väga keeruline valikut teha, sest sügavaid ja suurepärase ajalootunnetusega töid oli palju. Igas kirjatükis elab killuke Eesti inimesi ühendavast ajaloolisest mälust. Postimees avaldab valiku parimatest töödest.
Kirjavõistlus pühendati 25. märtsil 1949 alanud vägivaldse märtsiküüditamise süütutele ohvritele. Selle küüditamise käigus viidi Siberisse üle 20 000 Eesti kodaniku.
Küüditatud eestlased Siberis savist ja sõnnikust muldonni taustal.Foto: ERM
Kõik osalejad kutsutakse auhindamisele ja filmilinastusele Tallinnas niipea kui see on võimalik (tulenevalt pandeemia olukorrast).
Žürii koosseisus Mari Klein (Postimees), Martin Andreller (Eesti Mälu Instituut), Sergei Metlev (Eestis Mälu Instituut) ja Imbi Paju (kirjanik ja režissöör) langetasid auhinnatavate tööde osas järgmise otsuse (kategooriate sees paremusjärjestust ei ole):
Ajalooreis Leetu
Olaf Pandre, (Gustav Adolfi Gümnaasium). Juhendaja: Anu Kell
Arabella Antons (Tartu Mart Reiniku kool). Juhendaja: Karolina Antons