Eesti töölepingud kubisevad kehtetutest punktidest

Tööinspektsiooni nõustamisjuristi Kaire Saarepi väljatoodud lugudest lähtub, et Eesti tööandjate seas leidub inimesi, kes töötajate teadmatust või hirmu ära kasutades neid endale kahjulikke tingimusi täitma sunnivad. Foto: Madis Veltman / Postimees

• Ametiühingute hinnangul leiab vigu enamikes lepingutes
• Kui tööandja pakutav on seadusega nõutust ebasoodsam, kehtib seadus

Eesti tööandjad kirjutavad töölepingusse sageli kehtetuid tingimusi. Tööinspektsioon annab nõu, mida teha, kui selliseid oma lepingust leiad.

Üldiselt on asi selge: kui ettevõte on kirjutanud töölepingusse tingimusi, mis on kehtivast seadusest kehvemad, siis on need tühised ja neid võib sisuliselt ignoreerida.

Kui paljud tööandjad illegaalseid punkte lepingutesse sisse kirjutavad, tööinspektsioon öelda ei osanud – sellist statistikat lihtsalt ei ole. Möödunud aastal ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson, et mingite punktide vastu eksib hinnanguliselt tervelt 80 protsenti tööandjatest. Tööinspektsiooni nõustamisjuristi Kaire Saarepi sõnul on levinumad nendeni jõudnud probleemid järgmised.

Mõnikord kirjutatakse töölepingutesse leppetrahve, mida seadus ette ei näe ja mis kipuvad olema ebaproportsionaalselt suured. «Näiteks on kokku lepitud leppetrahvis hilinemise, suitsetamise, töökorraldusreeglite rikkumise jms eest. On olnud nii 10- kui 100-euroseid leppetrahve, kui töötaja hilineb näiteks viis minutit,» lausus Saarep.

Teine levinud koht, kus on tühiseid kokkuleppeid, on töötaja jaoks see kõige olulisem ehk töötasu. «Näiteks lepitakse kokku, et töötasu sisaldab juba ületunnitöötasu, töötasu alammäär sisaldab öötöötasu. On olnud ka kokkuleppeid, kus töötasuna on kokku lepitud väiksemas kui töötasu alammääras,» loetles Saarep. Jurist lisas täpsustuseks, et öötöötasu võib töötasus küll sisalduda, kuid sellisel juhul ei saa töötasu suurus olla töötasu alammäär.

Kui töötaja on alla kirjutanud kokkuleppele, mis on tühine, siis nõusolek ei muuda seda kehtivaks.

Tööinspektsiooni nõustamis­jurist Kaire Saarep

Töötaja kahjuks on trikitatud ka tööajaga. Näiteks on Saarep näinud nõudmisi, et töötaja peab olema ettevõtte jaoks igal ajal kättesaadav või olema valmis igal nädalavahetusel tööle tulema, samal ajal kui valveaja tasus ei ole kokku lepitud. «Selliste kokkulepetega eksitakse töö- ja puhkeaja seaduse vastu ning eiratakse valveaja ja -tasu kokkuleppeid,» ütles Saarep.

Tööinspektsiooni juristid on näinud ka punkte, mille järgi töötaja justkui ei tohiks jääda haiguslehele või minna puhkusele, kui ei ole endale asendajat leidnud. Tasub meelde tuletada, et selle eest, et töö tehtud saaks, vastutab siiski ettevõte, mitte oma töölõiku tegema palgatud töötaja – asendaja peab otsima firma ise ja selleks palgatud juht või juhid. Kui üksuse juht ei suuda organiseerida seadusega kooskõlas olevat töökorraldust, tuleks firmaomanikul vaadata eelkõige oma palgatud juhi otsa.

Kuigi need eksimused on kõige levinumad, on peale selle ette tulnud ka olukordi, kus töölepingus on kokku lepitud, et töötaja peab lepingu ülesütlemisest teatama ette rohkem kui seaduses ette nähtud, näiteks kolm kuud.

«Vältimaks hilisemaid arusaamatusi, kus pooled tõlgendavad kokkuleppeid erinevalt, tuleks punktid, mille suhtes töötajal kindlus puudub, kindlasti enne allkirjastamist läbi rääkida ja vajadusel kokkulepet muuta,» soovitas Saarep. Siin on aga oht, et kui töötaja kohe tingimusi vaidlustama hakkab, võib ta töökohast sootuks ilma jääda ning firma valib inimese, kes seadustest vähem teab või ei oska nii hästi oma õiguste eest seista.

 

Otsi abi

Kui kahtlustad, et tööandja on kirjutanud lepingusse ebaseaduslikke punkte, võta ühendust tööinspektsiooniga:

telefon: [phone], e-post: [e-mail]

Tegu on riigi rahastatud ametiga, mis tähendab, et nõustamine on tasuta!

Seepärast on hea teada, et kui töölepingus on kokkulepe, mis on seaduses ettenähtust kehvem, siis on töölepingu seaduse paragrahvi 2 järgi tegemist tühise kokkuleppega ning seda võib ignoreerida. «Kui töötaja on alla kirjutanud kokkuleppele, mis on tühine, siis tema nõusolek ei muuda seda kehtivaks. Küll aga tekib siin tõenäoliselt konflikt, kuivõrd tööandja eeldab, et tegemist on kehtiva kokkuleppega, aga töötaja plaanib seda eirata kui tühist kokkulepet,» rääkis Saarep.

Näiteks kui töölepingus on kirjas, et töötasu sisaldab ületunnitöötasu, siis iga ületunni eest on töötajal õigus nõuda ületunnitöötasu või tasulist vaba aega. Kui tööandja lähtub lepingust ja ületunnitöötasu ei maksa, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Või kui töölepingus on kirjas, et töötaja peab ette teatama vähemalt kolm kuud, siis on töötajal õigus lähtuda seadusest ja teatada korraliselt ülesütlemisest ette 30 kalendripäeva.