Vahur Afanasjev: jätkuvusmüüdid

Vahur Afanasjev. Foto: Madis Veltman

Jätkuvusmüüt peaks andma inimestele tunnetuse, mis ergutaks ületarbimise asemel kvaliteeti armastama, kirjutab kolumnist Vahur Afanasjev.

Alguses oli maa tühi ja paljas. Savist tehti inimene, talle puhuti elu sisse. Siis sai jänes endale lõhkise moka sai ning Kalevipoeg leidis taaskasutusviisi surnud hobuse siseorganitele. Maailma rahvaste loomismüüdid on põnevad ja üllatavalt sarnased.

Tihtilugu räägivad lood sellest, et enne oli parem. Nagu irokeeside nägemus taevainimestest, kes ei tundnud muret ega rõõmu. Tunnetamine on vägev nähtus. Tunnetamisoskuse eest käänatakse meile piiblis pärispatu koorem kaela. Veeuputus on üsna levinud post-loomismüüt. Tulevikus ootab kas kohutav kohtupäev, või nagu veeuputuse või vanakreeka lugudes, tsivilisatsiooni uus ring: õnnis ärkamine, siis küllus ning rumal allakäik.