Probleem ei ole selles, et eesti lapsed oleksid ükskeelsed, vaid see, et eesti noorte võõrkeelteoskus on vaesestunud, piirdudes tegelikkuses üksnes inglise keelega, kirjutab lapsevanem ja eesti filoloog Mari Koik.
Tellijale
Mari Koik: kellele on vaja propageerida mitmekeelsust? (9)
Kirjutan eesti lapsevanema vaatepunktist teemal «ükskeelsus, mitmekeelsus ja «kohalikud keeled»». Meie pere elab Tallinnas, lapsed on vanuses 20, 16 ja 10. Seega olen 17 aasta jooksul saanud jälgida kolme eesti lapse lasteaia- ja kooliteed Tallinna haridusasutustes. Kolm last on minu silme all omandanud emakeele ja võõrkeeli. Arvan, et tean, millest räägin.