/nginx/o/2021/01/05/13561705t1h48ab.jpg)
/nginx/o/2021/01/28/13599710t1h334c.jpg)
Kaitseminister Kalle Laanet rõhutas riigikogus peetud kõnes, et Venemaa jätkab stiililt agressiivset ja sisult vaenulikku poliitikat läänemaailma ehk NATO ja nende liikmesriikide suhtes.
Laanet: ohupilt ei ole viimase aasta jooksul paranenud (1)
«Covid-19 on lisanud Venemaa mõjutusoperatsioonide arsenali lisaks küberrünnakutele ja infosõjale ka vaktsiinidiplomaatia,» ütles Laanet. Ta lisas, et konventsionaalne sõda pole kuhugi kadunud. Venemaa harjutab pidevalt suure sõja pidamist Arktikast Musta mereni.
«Septembris toimuv strateegiline õppus Zapad 2021 demonstreerib taas Venemaa tegelikke plaane. Mida harjutatakse, seda püütakse võimaluse korral ellu viia. Venemaa suured korralised või äkkõppused 2008. või 2014. aastal muutusid vahetult agressiooniks Gruusia ja Ukraina vastu,» lausus Laanet.
Krimmi ebaseaduslikust annekteerimisest on möödunud seitse aastat ja Putini režiim vajab uut edulugu. «Venemaa võib võtta riske ning võimaluse korral minna uuele avantüürile, see tähendab, et Eesti peab lähiaastatel veelgi pingutama sõjalise kaitse tugevdamiseks nii iseseisvalt kui ka liitlastega koostöös,» sõnas minister.
Riigikaitse rahastus
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles, et kui sõjalise riigikaitse eelarve jääb järgmistel aastatel kahe protsendi piiresse, ei ole enam võimalik jätkata mitme arendusega, ja tänaseid võimeid on vaja vähendada ehk külmutada.
«Kui kaitsekulu jääb kahe protsendi peale, oleme vastase jaoks vähem ohtlikud ja peame kaitseväge vähendama. Kaitsekulu 2,23 protsenti SKP-st tähendab, et oleksime vastase jaoks jätkuvalt valusad ja ohtlikud, aga ainult oma territooriumi piires,» ütles Herem ja lisas, et kui kaitsekulu on üle 2,3 protsendi, suudame vastast mõjutada väljaspool oma riigi piire ja suudame panustada sõjaliste võimetega NATO kollektiivkaitsesse.
Minister Laanet sõnas, et epideemia järgse majandusprognoosi põhiselt kahe protsendi tasemele jäämine tähendaks siuliselt senistes plaanides oleva sõjalise struktuuri kärpimist. «Peame samas arvestama, praegune kaitsekulutuste määr 2,3 protsenti SKT-st on tänu majanduslangusele rahalises mahus võrdne kriisieelselt prognoositud kahe protsendiga. See võimaldab üksnes olemasolevaid kaitsejõude üleval pidada,» ütles ta.
Kaitseväelaste vaktsineerimine
Arutelu käigus küsiti ka vaktsineerimise kohustuslikkuse kohta kaitseväes. Martin Herem lausus: «Vaktsineerimine toimub prioriteetsete gruppide kaupa, kui nendes gruppides on inimesi, kes ei ole vaktsineerimisega nõus, siis nad lähevad järjekorra lõppu ja me vaktsineerime neid kas hiljem – kui nad on nõus – või mitte kunagi.»
Heremi sõnul on oluline eesmärk vaktsineerida Kevadtormiks võimalikult palju riigikaitsega seotud inimesi, et võimalikult vähe inimesi õppuselt välja langeks.
Kaitseminister Laanet leidis, et kaitseväes, kus tagatakse Eesti julgeolek, on mõistlik teha kõik selleks, et tervise seisukohast on võimalik julgeolekut tagada. «Kaitseministrina olen arvamusel, et see on absoluutselt normaalne, et kaitsevägi koos ajateenistujatega on vaktsineeritud,» ütles ta.
Hiina kui julgeolekuoht Eestile
Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik leidis, et Eesti peamised julgeolekuohud on Venemaa, meie liitlassuhete murenemine ja Hiina. Kanniku sõnul on Hiina võrreldes Venemaaga eelkõige majanduslikult potentsiaalilt hoopis teises ja kõrgemas liigas ning seetõttu ka Lääne kui terviku jaoks ohtlikum.
«Eestis on Hiinaga seonduvate ohtude tajumine selgelt paranenud. Parimateks näideteks on Hiina sõjaväeluure heaks salaja töötanud teadlase hiljutine süüdimõistmine, aga ka Eesti valitsuse otsus viia Eesti osalus 17+1 tippkohtumisel peaministri või presidendi tasemest madalamale,» märkis Kannik.
Tema sõnul on Hiina ja ka Huawei korraldanud Eesti meedias mitu PR-kampaaniat, millega püütakse inimesi veenda, et Huawei on Hiinast sõltumatu, või et inimõiguste olukord on uiguuride autonoomses piirkonnas Xinjiangis eeskujulik.
Riigikogus toimus täna riigikaitsekomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse «Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng» arutelu.
Istungil tegid ettekande riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa, kaitseminister Kalle Laanet, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ja SA Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik.