Arst räägib, mis paisutab tromboosiohtu

Kui inimene on jäänud liikumatuks põletikulise haiguse, näiteks raske kopsupõletiku tõttu, võib see süsteemne põletik käivitada tromboosi tekkemehhanismid organismis. Kui sellele lisandub liikumatus, kõrge palavikuga voodisse jäänu ei saa piisavalt vedelikku, on organismis loodud ülisoodsad tingimused tromboosi tekkeks. Pildil moodustuv tromb. Foto: Shutterstock

Tromboosioht on suur mitmete elustiilitegurite ja ebasoodsate olukordade tõttu, see ei seostu AstraZeneca vaktsiiniga, nendib Tartu Ülikooli kliinikumi sisehaiguste arst ja Tartu Ülikooli sisehaiguste propedeutika assistent dr Peeter Saadla. «Täiesti alusetu hirm,» ütleb ta.

«AstraZeneca vaktsiini kasutamine ei ole seotud tromb­emboolia suurema tekkeriskiga. Trombemboolia kõrvaltoimeteatiste arv on palju väiksem kui tromboosi eeldatav esinemissagedus vaktsineeritutega sarnases vanuses elanikkonnas,» selgitab Saadla. 

AstraZeneca vaktsiin võib olla seotud väga harva esineva erilise haiguspildiga tromboosiga, kus kaasneb trombotsüütide (vereliistakute) vähesus ja mis on esinenud noorematel kui 60-aastastel inimestel. «Euroopa ravimiametil on teada seitse tromboosijuhtu, mille korral esines laialdane veresoontesisene tromboos, ja 18 ajuveenide tromboosi juhtu. Samal ajal on vaktsineeritud enam kui 20 miljonit inimest,» räägib Saadla.