Öötaevasse sündis uus täht

Foto noovast (tähistatud), kus ülal paistab tähist M52 kandev täheparv ja paremal Mulli uduks kutsutud NGC 7635. Foto on tehtud teleskoobiga Skywatcher Esprit 120ed. Foto: Vladimir Goman/Rahva Observatoorium Eestis

Öötaevast kergesti üles leitava W-kujulise Kassiopeia tähtkujus on süttinud verivärske noova, mille nimetus on tulnud ladinakeelsest väljendist nova stella ehk tõlkes «uus täht».

Tegelikult pole muidugi tegemist uue tähega, mille süttimine on miljoneid aastaid kestev protsess. Pigem on tegu juba ammu surnud tähe ajutise hiilgamisega. Erinevalt haruldasest supernoovast, mis tekib siis, kui eriti massiivse tähe tuumas kõik elemendid korraga rauaks muutuvad ning see kujutlematult võimsa plahvatusega laiali lendab, põhjustavad tunduvalt nõrgemaid (tavamõistes ei saa neid ometi millegi inimmõistusele hoomatavaga võrrelda) noovasid teatud liiki kaksiktähed, mille üheks liikmeks on valge kääbus ehk surnud tähe paljastatud ülikuum ja -tihe tuum.

Kui sellise valge kääbuse ümber (või vastupidi) tiirleb piisavalt lähedal veel täies elujõus või vaikselt juba hiidtäheks paisuv täht, kipub viimaselt pärinev vesinikgaas voolama ja kogunema valge kääbuse pinnale. Seal, kääbuse tohutu gravitatsiooni ja kuumuse mõjul hakkab see soojenema ning umbes 20 miljoni kraadini jõudmisel käivitub tormiline ahelreaktsioon, kus väike osa vesinikust muundub raskemateks elementideks ning vallandub hiiglaslik kogus energiat. Kääbuse pinnalt tuhandeid kilomeetreid sekundis paisuv plahvatus paneb selle paariks nädalaks või kuuks särama otsekui uue tähe. Ühtlasi puhastab plahvatus kääbuse pinna sinna kogunenud gaasist ning kogu protsess võib otsast alata.