Koroonahaigeid transporditakse Pärnusse üldjuhul kahekaupa

Kiirabibrigaadid osutavad haiglatele abi koroonapatsientide transpordil ka ühest haiglast teise. Foto: Tairo Lutter

Millest lähtuvad haiglad koroonaviirusega nakatunud patsiente ühest haiglast teise transportides? Kes ja milliseid põhimõtteid silmas pidades selle üle otsustavad? Postimehele selgitasid olukorda terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ja Põhja piirkonna meditsiinistaabi tegevust koordineeriv Arkadi Popov.

Patsientide haiglatevahelise transpordi küsimusi arutavad Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimehe doktor Popovi sõnul omavahel esmalt iga haigla juures tegutsevad Covid-19-koordinaatorid. «Meil on operatiivne suhtluskanal, kus igal hommikul ja vajadusel õhtul vahetame informatsiooni,» kõneles Popov. «Kui selgub, et ühes või teises haiglas on ülekoormus ja palju patsiente erakorralise meditsiini osakonnas, kuid samal ajal kohti selles haiglas koroonahaigetele ei piisa, siis kasutame omavahelist suhtluskanalit. Arutame, milline haigla saab aidata ja kas [patsient] suunatakse sellest eelnevalt valvearste informeerides teise haiglasse Tallinnas, Pärnus või mõnda Lõuna meditsiinistaabi haiglasse.»

Arkadi Popov märkis, et iseenesest kogu protsess väga keeruline ei ole, sest aktiivset tuge pakub haiglatele kiirabisüsteem, mille koordinaator on samuti haiglajuhtidega ühes grupis, seega pidevalt kaasatud infovahetusse ning valmis kohe transporti korraldama.

«Pärnusse saadame üldjuhul kaks patsienti korraga, et natukene kiirabi säästa. Kui üks inimene suudab istuvas asendis Pärnusse sõita, siis sellist võimalust ka kasutame,» rääkis Popov. «Keerulisem on, kui patsient on väga raskes seisundis, vajab spetsiifilisemat ressurssi reanimobiili näol ja on juhitaval hingamisel.»