AK ⟩ Aro Velmet: California koroonaõppetunnid Eesti jaoks

Aro Velmet Foto: Mihkel Maripuu

Kas olete kuulnud kõrge digipädevusega riigist ühe kontinendi serval, mis surus pandeemia alguses koroonaviiruse edukalt alla, ent kaotas seejärel viiruse üle täielikult kontrolli? Ma ei mõtle Eestit, vaid hämmastavalt sarnase trajektooriga California osariiki USA läänerannikul, kus ma juhtumisi elan ja töötan, kirjutab Lõuna-California ülikooli ajalooõppejõud Aro Velmet.

Läinud suvel ­nähti ­Californiat kui helget ­laiku USA üldiselt läbikukku­nud koroonaenne­tuses. Võrreldes New Yorgiga, kus kevadine laine viis kolmekuuse ­lukustamise ja rohkem kui 1600 surmani miljoni elaniku kohta, pääses California juuni alguseks vaid 110 ohvriga miljoni ­kohta. Ent ­praeguseks on California surmajuhtude hulk tõusnud ­ligi 1400ni. Edu on maha ­mängitud. Järgnevalt katsun vaadelda Eesti ja California võrdluse ­kaudu mõningaid õppetunde, mida kahe kaotatud eduloo juures võiks kõrva taha panna. Toetun siin viimase aasta jooksul ­peamiselt USAs tehtud uuringutele, aga arvestades, kui kaootiline on viimane aasta olnud, on ­järgnev võrdlus paratamatult üsnagi spekulatiivne.

Nii California kui ka ­Eesti edus esimese laine allasurumisel oli ühtviisi suur roll ­õnnel ja kiirel tegutsemisel. California oli küll üks esimesi ­kohti USAs, kus kinnitati Covid-19 juhtumeid, aga iga päev lendas New Yorgi regiooni umbes kaks ­korda rohkem inimesi kui California suurimasse lennujaama LAXi. Osalt võib just see põhjendada New Yorgi ebaedu: suure lennuliiklusega piirkonda võidi lihtsalt rohkem viirust sisse tuua. Eestisse jõudis koroonaviirus üleüldse viivitusega: esimene juhtum Euroopas ­diagnoo­siti 26. jaanuaril, Eestis aga kuu aega hiljem, 27. veebruaril. See võimaldas meil reageerida varakult, kui viiruse levikut oli veel võimalik kontrollida.

Eestit ja Californiat ­eristab New Yorgist veel teine ­sarnasus: madal asustustihedus. Los Ange­les on kurikuulsalt valg­linnas­tunud piirkond, kus suur osa inimesi elab ­peamiselt eramajades ja sõidab autodega. Samas – ning see on oluline – on seal paradoksaalselt ka palju ülerahvastatust. Kuna tegemist on ka USA ühe kõrgemate kinnisvarahindadega ­piirkonnaga, elavad just vaesemad pered tihti väikestes korterites, mitu põlvkonda üheskoos. Läinud ­aasta märtsis, kui koroona­viirust kandsid ringi ­suuresti rahvusvahelised ärireisijad ja kuurortidest suusapuhkustelt ­tulijad, aitas madal asustustihe­dus ­ilmselt nii Eestis kui ka