Algklassid koduõppel: lapsed tuppa, tunnid algavad!

Maarja Brause 7-aastane laps Laura (emaga) on koduõppel. Pildil plastiliinist meisterdamine, kus olid abiks 5-aastane vend Oliver ja 6-aastane naabrilaps Rosanna Maamägi. Foto: Tairo Lutter

Alates 11. märtsist on suunatud kaugõppele ka kõik algklassid, kuigi seda otsust lükati edasi nii palju, kui epidemioloogiline olukord võimaldas. Olukord pole uus, sest eelmisel kevadel elasid koolilapsed koduse õppe perioodi juba üle. Siiski algas uus kojusulgumise aeg lastele ja nende vanematele taas raskelt.

Esmaspäeval helistas murelik pereisa, kelle teises klassis õppivat poega ähvardab taas nädal aega videotunde. Poiss on muidu tubli ja õpihimuline, samas ka emotsionaalne ega püsi kaua paigal. Selleks et õpihimu ja positiivne suhe kooliga püsiks, tuleb midagi ette võtta. Lapsevanem ei teadnud, kas probleem on ainult nende perel või on see üldisem. Hakkasin uurima, sest sarnases olukorras on praegu küllap kümned tuhanded Eesti pered.

Nooremate kooliastmete lapsed vajavad sageli tuge nii õppeülesannetest arusaamisel kui ka nende täitmisel, sageli ka tehnilist abi õigesse veebikeskkonda sissesaamiseks ja õpetajaga kontakti saavutamiseks. Kuigi paljud lapsed on tänapäeval oma vanematest IT-seadmete kasutamisel nutikamad, ei pruugi nad ometi kõike teada ning tähtis on ka distsipliin, et laps ikka õigel ajal õigesse programmi siseneks.

Kui mõni vanematest töötab kodus või on abiks vanavanemad, siis pole seis kriitiline, kuid palju on neid peresid, kelle vanemate töö ei võimalda pidevalt kodus olla ning ka teisi lähisugulasi pole abiks võtta. Näiteks käib üks ema oma esimeses klassis õppivat last nende Nõmme kodus iga paari tunni tagant aitamas, töötades ise Kadriorus. Teine palub kodus töötaval heal naabril vahepeal ka tema lapse juurest läbi astuda.