Elu Vietnamis on muutunud rahulikumaks ning linnake, mis enne pulbitses turistidest ja reisibussidest, on mõnusam ja vaiksem. Üle sõidutee minnes ei tõuse pulss lakke, sest liiklus on mitu korda hõredam. Päike paistab, sinine meri on laevadest tühi ja pilvitus taevas ei lenda lennukeid. Vaatame hirmuga Eestis toimuvat ja oleme õnnelikud, et elame nii turvalises riigis. Jah, paljud peavad kannatama, veetma nädalaid karantiinilaagris nagu vangis, kuid see tähendab, et ülejäänud riik toimib normaalselt. Kui kuskil on linn, küla või tänav kinni pandud, jätkavad kõik muud piirkonnad samas oma tavapärast elu. Siinne majandus kasvas 2020. aastal paar protsenti, sest maailm vajab endiselt riisi ja kohvi.
Meie pole terve aasta jooksul kuhugi reisida julgenud, sest kuigi vahepeal on olnud mitmekuulisi perioode, kui riigis pole olnud mitte ühtegi nakatumist, on siiski oht, et reisil lähikontaktseks osutudes peame veetma kaks nädalat karantiinilaagris. Haigena peaksime olema tervenemiseni (ehk kuni kolme negatiivse proovi andmiseni) haiglas ja selle eest ka ise maksma, hoolimata sellest, kas oleme sümptomaatilised või mitte.
Tasuta riisi automaadid ja maskide jagamine
Paljud siin elavad välismaalased on sattunud raskesse olukorda – näiteks giidid, kes otseselt sõltuvad turistidest. Kuulsime tuttavatelt, et nende üürileandjad pakkusid korteritele 50-protsendist hinnaalandust (üürikorterite hinnad algavad 80 eurost kuus) ning riik võimaldas tasuta viisapikendusi. Inimeste aitamiseks paigaldati linnadesse riisiautomaadid, kust sissetuleku kaotanud ja raskustes inimesed said korraga tasuta kaks kilo riisi. Bussijuhid jagasid tasuta maske, üle riigi alandati elektri hinda 10 protsenti, ettevõtteid vabastati rendimaksudest ning pangad alandasid intresse ja ülekandetasusid.