Viirusepiirangud kultuuris: me ei tea, millal tulevik uuesti algab

Flo Kasearu naistevastasest vägivallast rääkiv näitus «Elust välja lõigatud» Tallinna Kunstihoones oleks normaaloludes lahti olnud 28. märtsini. Foto: Paul Kuimet

Kogu maailma haaranud koroonaviiruse ajajärk tundub lõppematu. Ühiskonna üha uued kinnipanekud löövad valusasti kõiki tegevusalasid, sealhulgas loomulikult kultuuri. Aasta tagasi esimesel karantiiniajal otsis kunstirahvas võimalusi eneseväljenduseks virtuaalselt. Esiotsa oli see isegi uudne ja haarav, kuid aasta möödudes ja jälle samas olukorras olles on entusiasmi jäänud vähemaks.

Tõsi, online-üritusi toimub parajal määral, tehnilised vahendid on professionaalsemad ja paremad, näiteks rahvusorkester ERSO saab isegi anda online-kontserte, olles aastaga välja töötanud suurepärase oma netitelevisiooni ERSO TV, Tallinna Kunstihoone väga kvaliteetsed virtuaaltuurid on teinud näitused kättesaadavaks üle maailma. Konverentsid, õpitoad ja koosolekud Zoomi programmis on saanud igapäevaelu osaks. Sellegipoolest on praegune surutis raskem ja meeleolu murelikum.

Eesti oli pikka aega üks väheseid riike, kus kultuuriasutused said olla lahti, erinevalt näiteks kasvõi Saksamaast või Prantsusmaast, kus kultuur on olnud lukus juba novembrist alates, või veelgi hullemas olukorras Inglismaast, kus kultuur pole eelmisest aastast alates õieti lahti olla saanudki.