Kas vihm sulatab lume?

Praegu on kujunenud selline olukord, et ilma külmenemised vahelduvad soojenemistega. Foto: Urmas Luik

Eelmises ilmajutus selgusid lumesulamise alused, kuid jutt jäi ruumipuudusel pooleli. Tagasiside on sel teemal elav ja lumesulamise periood ei taha kuidagi lõp­peda, vaid näib lõputuna kestvat – seega tasub jätkata.

Vahest kõige vastuolulisem teema on lumi vs. vihm: kas vihm aitab sulamisele kaasa või mitte? Üllataval kombel polegi vihm oluline lumesulataja, sest kui sulaga sajab vihma, on selle temperatuur peaaegu 0 °C. Peale selle ei ole vihmasadu kuigi intensiivne (nagu suvine hoogvihm), mistõttu üleantav soojushulk on väga väike. Kui vihma temperatuur on ­juba paar kraadi üle nulli ja seda sajab ohtralt, siis on muidugi teine lugu, aga ­seda juhtub kevadtalvisel ajal harva. Tegelikult on ikka soe õhk see, mis paneb lume sulama. Kui sooja õhumassi korral sajab ka vihma, st kaks asjaolu langevad kokku, siis arvatakse, et vihm põhjustab sulamise. Tegelikult jällegi on pearoll soojal õhul, kuna vihma üleantav soojushulk on tavaliselt väga väike.

On huvitav, et 2016. a alguses Prantsusmaal ERCA kursusel olles kinnitas ­minu leitud tulemusi sõltumatult üks ­lumeuurija (Samuel Morin), kes on muu hulgas teinud väga täpseid mudeleid lumikatte dünaamika ja bilansi kohta. Seega õnnestus saada ootamatu ja sõltumatu kinnitus vaatlustele.

Käesolev talv on ideaalne võimalus uurida lumesulamise seaduspärasusi, sest juba 20. veebruari paiku algasid sagedased sulamis- ja külmumistsüklid, mis kestavad praegugi, veel kuu aega hiljem, ega taha lõppeda, vaid võivad kesta peaaegu poolde aprilli välja. Ka Arvo Saidla ehk Metsavana ütles millalgi, et kevad algab 40 päeva pärast ehk 10. aprilli paiku. Tõepoolest, ilmakaarte vaadates tundub see usutav.

Sulaperiood ja sellele järgnev külm tekitab paksule lumele kooriku, mis võib näiteks metskitsi vigastada ja raskendab nende liikumist. Paksu lund leidub veel Kagu-Eesti kõrgustikel – nt Tuulemäel ­koguni 20 cm – ja see võib veel mõneks ajaks jääda nii. Seega, kel huvi, saavad looduses käies seda põnevat maailma ­uurida.

Praegu on kujunenud selline olukord, et ilma külmenemised vahelduvad soojenemistega. Kraadikõikumised võivad päev-päevalt olla märkimisväärsed: kui täna on pehme talveilm, siis öösel krõbekülm ja homne märtsipäike pakub jälle leevendust. Nädala lõpus saabub kevadhõnguline õhk, et siis pöörduda uue nädala alguses tagasi külmemaks. Pikaajalised prognoosid näitavad siiski pluss­kraadide ja vihma domineerimist pärast meteoroloogiapäeva ehk 23. märtsi. Umbes samasse aega jääb ka astronoomilise kevade algus. Elame-näeme, kas ilmataat peab nendest tähtaegadest kinni.