Puugid on liikvel

Mis siis, et väljas miinuskraadid, loomaarstide kinnitusel leitakse ka talvel kassidel ja koertel puuke. Foto: Shutterstock

Väljas on märtsi kohta korralikud lumehanged ja mõned miinuskraadid. Sätin end kodukontoris arvuti taha, kass hüppab sülle ja arvutihiirest vaba käsi tõuseb kassi paitama ja oh üllatust – sõrm tabab karva seest puugi.

Kuna senine teadmine ütleb, et puugid ärkavad ja muutuvad aktiivseks alles siis, kui maapinna temperatuur on kuus-seitse soojakraadi, oli jahmatus suur ja otsustasin spetsialistidelt ­uurida, millega tegu. Kas tõesti äratasid kuu alguses olnud soojemad ilmad puugid üles ja nüüd nad jahivad lumehangedes saaki?

Oma igapäevatöös puuke uuriv Tervise Arengu Instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller pidas siiski üsna ebatõenäoliseks, et paar soojemat päeva võiksid puugi niivõrd äratada, et nad kohe aktiivsed oleks. „Nad ei ärka ju äratuskella järgi, vaid nende keha sisemised protsessid peavad ärkamiseks ja tegutsemiseks valmis olema,” sõnas ta.

Närilised kannavad edasi

Geller pakkus, et kui kass ­pole päris toakass, vaid käib ka õues, võis puuk olla toodud mõnest kuurist või muust abihoonest, kus elavad närilised. „Ma ei ütleks, et nad on seal kogu aeg aktiivsed. Pigem on nendes hoonetes tõenäosus loomadel puuki saada ka keset talve, aga kindlasti mitte sama suur, kui näiteks kevadel looduses,” selgitas ta. „Samuti on võimalik, et tegu on mõne muu puugiliigiga, mis „spetsialiseerub” loomadele. On olemas näriliste, siilide, lindude puugid, kelle elupaigad on nende loomadega koos urgu­des ja pesades. Nende elurütm erineb just seetõttu, et nad on kogu aeg soojas ja oma toiduga koos. Juhuslikult võivad need ka teistel loomadel verd imeda.”

Zooloog Andrei Miljutin, kes oma teadustöös uurinud närilisi, seletas, et puukide valmikud parasiteerivad suurematel loomadel – sõralistel ja kiskjalistel, aga neile sobib teadupärast ka inimene. Väiksematel loomadel nagu närilistel parasiteerivad puugi nooremad arengustaadiumid – vastsed ja nümfid. „Seetõttu arvan, et praegusel juhul närilised ei ole süüdi,” lisas ta.

Harva, kuid siiski

Kilingi-Nõmmes tegutsev kogenud veterinaararst Laszlo Banyasz tõdes, et harva küll, aga üksikud juhtumid on olnud, kus keset külma ja lumist talveilma koer või kass puugi koju toob. „Kõige loogilisem seletus on teise looma pealt või pesast juhuslikult saadud puuk. Selle talve jooksul olen kolmelt inimeselt kuulnud sellist juhtumit veebruaris ja märtsis,” rääkis ta. „Kuna need juhtumid esinevad harva, siis pigem tuleb neid käsitleda ­kurioosumitena. Aga märtsi teisel poolel juba on soovitav teha ettevalmistusi puuginakkuse ennetamiseks.”

Eesti Maaülikooli loomakliiniku loomaarst Hedvig Liblikas kinnitas, et nendenigi on sel talvel jõudnud teateid, kus loomaomanik on oma lemmikult puugi leidnud. Enamasti leitakse talvel puuke pärast ­seda, kui on käidud päikselistel päevadel põldudel jalutamas.

Loomaarst ütles oma töös nähtu põhjal, et loomade puugihaigusi tasub kindlasti karta, neid tuleb üsna sageli ette. „Talvel muidugi vähem, aga ­kevadel ja suvel neid aina tuleb, tuleb ja tuleb,” sõnas ta. „Kindlasti tasub oma loomi ­hakata juba puukide eest kaitsma.”

Pikalt looma peal

Mis aga sai vahepeal pluss­kraadidega üles ärganud puukidest pärast seda, kui lumi taas maha sadas? „Need, kes tundsid esimeste plusskraadidega end valmis olevat aktiivsemaks muutuma, on suurema tõenäosusega vahepealse pakasega hukkunud,” pakkus Geller. „Puukidel on oma elutsükkel, nad ei saa kohe lume või kõduteki all peituda iga kord, kui ilmad nõuavad. Nii ärkamiseks kui ka „magamaminekuks” peab puuk valmistuma, selleks on tema organismis erilised protsessid ja ainevahetuse muutmine – kõik see nõuab aega ja muid tegureid, mitte ainult lühiajalist õhutemperatuuri muutumist.”

Kui kaua kulub aega selleks, et puuk end looma peal täis sööb, sõltub palju kohast, kuhu ta kinnitub ehk kui hea on seal verevarustus, aga ka puugi enda valmidusest. „Puuk ei hakka imema kohe peale looma naha peale sattumist, vaid kulub aega sissepuurimiseks ja naha külge „liimi­miseks”, et ikka nahal püsida ­kogu imemise ajal. Enamasti läheb selleks kolm-neli päeva, kuid võib ka kauem, isegi nädal või üle selle.”

Seega võib täna leitud puuk olla looma peale tulnud juba hulk päevi varem.