VIDEO ⟩ Maris Jesse: toidupoetöötajad on vaktsiini eelisnimekirjas

Tänases vaktsineerimise infotunnis annavad tervisevaldkonna eksperdid ülevaate Covid-19 vaktsineerimise hetkeseisust Eestis ning vastavad vaktsiine ja vaktsineerimise korraldust puudutavatele küsimustele. 

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse selgitas, et Eestis kuulub riskirühma 360 000 inimest, kes on jaotatud kuude riskirühma. «Üks asi ei toiminud. Me soovisime anda läbi portaali eesti.ee inimestele teada, et nad kuuluvad riskirühma ning tulgu vaktsineerima. Aga paraku paljud kirjad ei jõudnud inimesteni. Nüüd jõuavad andmed digiloosse,» selgitas Jesse. 

«Järgmisena prioritiseeriti järgmised rühmad: elutähtsate valdkondade töötajad ja teised riskirühmad. Seal on kokku ligi 120 000 inimest,» märkis Jesse. «Viimane rida, millal kõik saavad registreerida. See päev tuleb iga päevaga lähemale, ent seni, kuni me ei tea mai ja juuni tarneid, siis me ei saa seda viimast puuduolevat lahtrit lisada,» selgitas ta. 

Kuidas seni on möödunud? «Igal nädalal on vaktsiini saanute hulk kasvanud. Inimeste arv, kes on vähemalt ühe doosi saanud, eeldatavalt täna õhtuks jõuab 150 000 inimeseni,» lausus Jesse. «Paraku me teame, et sellel nädalal toimub vaktsineerimisi vähem kui eelmisel,» lisas Jesse. See on seetõttu, et vaktsiine jõuab sellel ja järgmisel nädalal vähem Eestisse. 

Miks perearstid vaktsineerivad? Kuna vaktsiinid on uued ja viirus on ka tundmatu. «Kõige rohkem usaldavad inimesed arste, perearste ja seetõttu tegimegi otsuse. Iga inimene usaldab enim oma perearsti. Vähemalt enamik,» selgitas Jesse. Seetõttu riskirühmasid kutsuvad vaktsineerima perearstid. «Kolmandik on tehtud haiglate poolt. Kui kogused suurenevad, siis jätkavad haiglad massvaktsineerimisi,» lisas asekantsler. 

«Haiglad teevad maikuuks suuremaid vaktsineerimiskeskuseid. Ja ka vaktsineeritajate arv suureneb,» lisas Jesse. Üle 80aastastest inimestest on kolmandik saanud ühe doosi. 60-65 aastastest inimestest on ligi viiendik süsti saanud. Miks osad perearstid on saanud rohkem vaktsineerida? «Kogused olid nii väikesed, et perearstide grupid olid viieks jaotatud. Nii, et iga nädal said vaktsiine tellida erinevad grupid perearstid. Nüüd on tellimise tsükkel tihenenud ja see aitab eakamaid vaktsineerida,» lisas Jesse. 

Jesse selgitas, et tarnetest sõltuvalt toimub ka edaspidi läbi digiregistratuuri üleskutseid inimestele. «Eelmisel nädalal oli üle 65aastastele. Samasuguseid üleskutseid hakkab veel tulema. Me oleme huvitatud sellest, et võimalikul suur osa vaktsiinist ja ruttu saaks kasutatud,» lausus Jesse. Ida-Virumaa on piirkond, milles sotsiaalministeerium kavandab plaane ümber. «Jätkub eesliinitöötajate vaktsineerimine. Ja valmistutakse suureks vaktsineerimiseks,» lisas Jesse. 

Kõik vaktsiinid on head

Perearst Karmen Joller selgitas, et kõik vaktsiinid on võrdselt väga head. «Soovitan vastu võtta seda, mida pakutakse, kuna see on väga bajalik iseenda jaoks,» selgitas Joller. 

Asekantsler Jesse selgitas, et ka toidupoodide töötajad on vaktsiinide eelisjärjekorras. «Nad on kõrgema nakkusriskiga inimeste alla pandud ja on kirjas eelisnimekirjas,» lisas Jesse. 

Kas vaktsiin muudetakse kohustuslikuks? «Ei muudeta vaktsineerimist kohustuslikuks. Ühtegi vaktsiini kohustuslikus korras ei tehta. Ma isegi ei kujuta ette, kuidas see käiks,» selgitas minister Kiik. 

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova selgitas, et pärast vaktsineerimist on ametile teada ligikaudu 400 inimest, kes on hiljem haigestunud koroonaviirusega. «Ca 50 inimest pärast teist doosi, neist 12 inimest haigestusid seitse päeva pärast teise doosi manustamist. See aga tähendab, et vaktsiinide toime on väga kõrge, ainult 400 inimest on haigestunud,» põhjendas Filippova. Ta lisas, et ka pärast vaktsineerimist tuleb kanda maski edasi. 

Vaktsiinipass

Perearst Karmen Joller selgitas, et digiloos on juba vaktsineerimise pass kasutusel. «Käib töö hetkel, kuigi ta on peatunud. Uued vaktsineerimised on digiloos juba nähtaval,» lausus Joller. Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku luua roheline digitõend, et hõlbustada Euroopa Liidus turvalist vaba liikumist Covid-19 pandeemia ajal. 

Kui vanainimene võtab verevedeldajat, siis soovituse kohaselt ei ole spetsialistid näinud, et nad ei ole trombiohus ning võivad ennast vaktsineerida lasta. «Perearst tutvub alati inimese digilooga. Aga kui ta võtab verevedeldajat, siis me ikka soovitame vaktsineerida,» selgitas Joller. 

Kolmandal märtsil teatas ravimiamet, et Ida-Tallinna keskhaiglas suri 31-aastane mees, keda vaktsineeriti mõni nädal tagasi AstraZeneca koroonavaktsiiniga. Veel ei ole selge, kas vaktsineerimisel ja mehe surmal on seos. Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juht Maia Uusküla selgitas, et täna nad ei saa endiselt kommenteerida juhtumit, kuna hindamine alles käib. «Reedel vaatame üle lahanduandmed,» lisas Uusküla. «Sellel inimesel tõepoolest trombi riskifaktorit ei olnud.»

Karmen Joller lisas juurde, et tegelikult ettearvamatut tromboosi esineb ka ilma ohuta. «Vahel on sellised olukorrad, kus ei oska terviserikt ette näha.» Perearst selgitas, et juba koroonaviiruse põdemine hõlmab suurt trombide tekke ohtu. «Kergel põdemisel suureneb risk 20 protsendi võrra ja raskel põdemisel lausa poole võrra,» põhjendas Joller. 

Uusküla täiendas, et kopsutromb võib tekkida 1000st inimesest kahel. «See risk on kogu aeg olemas. Hindame selle juhu kohta, kas vaktsiinil on täiendab roll või mitte,» lisas Uusküla. 

Kas vaktsiinist loobujat võib töölt lahti lasta? «Kui inimene loobub vaktsiinist, siis tal on see õigus. Aga valdavas osades töökohtades loobumine ei ole eelduslik. Näiteks Covid-19 osakondades peab inimene olema vaktsineeritud, kui ta ei soovi seda, siis talle üritatakse leida teises osakonnas töökoht. Kui tekib arusaamatus selles olukorras, siis alati saab pöörduda töinspektsiooni poole või sotsiaalministeeriumi,» vastas minister Kiik. 

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik Foto: Remo Tõnismäe/POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (Keskerakond) tunnustab kõiki tervishoiutöötajaid, kelle toel on Eestis praeguseks iga kaheksas täisealine inimene end vähemalt ühe vaktsiinidoosiga Covid-19 haiguse eest kaitsnud. «Meie esmane ja olulisim eesmärk on kaitsta vaktsineerimisega Covid-19 haiguse suhtes kõige haavatavamaid ehk kõrge ea või tervise tõttu riskirühma kuuluvaid inimesi, kes võivad põdeda Covid-19 haigust raskelt ja vajada haiglaravi. Nii saame kaitsta tervishoiusüsteemi ülekoormuse eest ja liikuda järk-järgult tagasi võimalikult tavapärase elukorralduse juurde,» lausus Kiik. 

Ministri hinnangul on Eesti inimeste huvi vaktsineerimise vastu positiivselt kõrge ning arusaadavalt kaasneb sellega ka palju küsimusi. «Seepärast teeme vahekokkuvõtte vaktsineerimise seisust Eestis ning vastame koos ekspertidega vaktsiine ja vaktsineerimise korraldust puudutavatele küsimustele.»

Infotunnis saavad sõna ja vastavad inimeste küsimustele valitsuse Covid-19 teadusnõukoja juht prof Irja Lutsar, ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juht Maia Uusküla, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, perearst dr Karmen Joller, terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova, sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. 

Covid-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib Covid-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada Covid-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.