/nginx/o/2021/03/16/13682012t1h8f53.jpg)
Riigikontrolli värskest jäätmearuandest paljastus, et prügipettuste lokkamine, kontrolli puudumine ja seetõttu Eestit ähvardav prügitrahv on ennekõike keskkonnaministeeriumi tegevusetuse tagajärg, ministeerium peab aga vastutajateks poliitikuid, kohalikke omavalitsusi ja ettevõtjaid.
Aruandest «Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle» selgus, et keskkonnaametil puudub ülevaade jäätmete tegeliku taaskasutamise ja selle üle, kui palju sorteerimata olmejäätmeid saastetasu maksmisest kõrvale hiilides maha maetakse. Tõenäoliselt on riigil jäänud saamata kümneid miljoneid eurosid saastetasu. Jäätmete kehva taaskasutuse tõttu ähvardab Eestit aga prügitrahv.
«Jäätmete ladestamise ja põletamise äris liiguvad väga suured rahad ja need ettevõtted kaotaksid turu, kui sorteerimine päriselt töötaks,» kommenteeris olukorda Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Peep Mardiste. «Poolteist aastat tagasi teatas keskkonnaministeerium Euroopa Liidu prügitrahvi hirmus avameelselt, et otsustas esitada Brüsselisse loomingulist jäätmestatistikat, et aega võita ja trahvimaksmist edasi lükata. See on rehepaplus.»
/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)