Praeguseks on kaksteist riiki, sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia ning meie naabrid Läti ja Rootsi peatanud selle vaktsiini kasutamise. Paraku tekitab nende otsus rohkem kahju kui kasu, kaasa arvatud meile.
Euroopa Liit pöörab oma elanike turvalisusele väga palju tähelepanu. Ohutuse ja puhtuse regulatsioonid kaitsevad tarbijat tema elu igal sammul. Kuigi seda ettehooldust on nimetatud ka kanaemalikuks, ei taha keegi saada kuskilt listeeriat või kannatada ohtliku toote pärast, sest puuduvad standardid ja kontroll kaupade ja teenuste üle.
Kuid igal hea asi võib muutuda iseenda vastandiks, kui seda saab liiga palju. Ja ettehooldusega on sama lugu. AstraZeneca vaktsiinisüsti on Euroopas saanud 17 miljonit inimest ja teadaolevaid tromboosijuhtumeid on vähem kui 40. Tõsi, Saksamaal registreeriti seitse tromboosist tingitud surmajuhtumit nende 1,3 miljoni inimese hulgas, kes olid hiljuti sellega vaktsineeritud.
Aga ka seda ei ole palju. Võrdluseks olgu öeldud, et Eestis oli eilseks surnud 739 koroonaviirusega nakatunut, mis on üle saja korra rohkem kui seitse tromboosisurma 1,3 miljoni AstraZenecaga vaktsineeritud sakslase hulgas.
Ühendkuningriigis on tehtud AstraZenecaga 11 miljonit vaktsineerimist ja ohtlikke kõrvalmõjusid pole täheldatud. Seetõttu hindavad epidemioloogid, et tõenäosus surra AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimete tõttu on umbes 100 000 korda väiksem kui surra koroona tagajärjel.
Tänaseks on AstraZeneca ohutegurid arstide hulgas väga hästi teadvustatud. Eesti ei ole küll vaktsineerimist peatanud, kuid tromboosiriski hinnatakse iga vaktsineeritava puhul hoolega.