Ene Kallas: mõtelda on valus

Ene Kallas. Foto: Konstantin Sednev

Olete viimasel ajal kodust väljas käinud? Inimesi näinud mujal kui virtuaalreaalsuses? Teate, mis seal toimub? Toimub just see, mis ei tohiks toimuda.

Ühel ilusal, veel talvisel päeval sõitsin 30 kilomeetrit kodust eemal asuvasse kohalikku tõmbekeskusesse. Nimega Kuressaare. Oli vaja arsti külastada ja lemmikloomadele süüa osta. Mis seal ikka, linnapoes on suurem valik kui maal, läksin niisiis ühte suuremasse toidupoodi.

Kõik oli kena, isegi maksmise järjekorras ei hinganud keegi kuklasse, kuni üks vanainimene avastas pärast kaupade eest tasumist, et tal on vaja kilekotti. Selleks ajaks oli teenindaja suutnud mu kauba kokku lüüa ehk siis ootas raha. Tahtsingi maksta, aga vanainimene nõudis väga järjekindlalt kilekotti. Astusin nii eemale kui võimalik, tema aga tuli järele. Müüja ütles talle vähemalt viis korda ja suhteliselt valjult, et oodake ometi, las inimene maksab ära, ja siis saate oma kilekoti.