GALERII ⟩ Kallas riigikogus: Eesti asjad on ka Euroopa asjad, ja vastupidi

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) andis täna parlamendile ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. 

Kallas sõnas ettekandes, et kõige tugevam valuuta on usaldus ja maine, mida «võidetakse aastatega, kaotatakse sekunditega ja taastatakse terve igavik». «Kui Eesti ei ole arusaadav, ei ole usaldusväärne, ei ole ettenähtav, siis ei ole ta enam osa «meiest» ehk Läänest ning ei ole ka enam kaitstav tuumvääruste kaudu,» sõnas ta. 

Peaminister sõnas, et ühendatud suveräänsus toob meile liitlasvägede ühiskaitse, ühisraha euro turvavõrgu, juurdepääsu maailma parimatele teadmistele, turu meie loodud teenusteks ja kaupadeks ning toe riigigümnaasiumide, e-riigi ja haiglate ehitamiseks. «Samuti toob see Eestile kiire, tõhusa ja vajalikus koguses koroonavaktsiini,» ütles ta. 

Kauaoodatud digikompassi algatus

Kallase sõnul peaks Euroopa Liit looma võime ise vajaduse korral tervise-hädaolukord välja kuulutada ja kiirelt tegutsema asuda. Teise olulise toena tõi Kallas esile rahalise solidaarsuse. «Viimase kriisikogemuse mõjul oleme tugevdanud euroala ja koroonakriis muutis tehtu hädavajalikuks turvavõrguks – seega kindlustuspoliis töötab,» ütles ta.  

Kolmandaks oluliseks kriisikindluse andjaks nimetas Kallas Euroopa Liidu suurt siseturgu. «Kriis tõi mõnevõrra isegi ootamatult nähtavale asjaolu, et infotehnoloogia võimaldab ühiskonnal talutavalt toimida ka üsna äärmuslikes tingimustes,» ütles peaminister. Ta märkis, et Euroopa Komisjon esitas möödunud nädalal digikompassi algatuse, milles kiipide, kvantarvutite, digioskuste ja muu kõrval võetakse sihikule ka laialdane digiallkirjade kasutuselevõtt. Kallas avaldas lootust, et ülemkogu annab sellele põhimõttelise heakskiidu järgmisel nädalal.

Kallase sõnul soovib Eesti, et Euroopa Liit jätkaks ka andmete vaba liikumise teemaga. Ta nimetas oluliseks, et peatselt arutusele tulev digiteenuste akt pakuks Euroopa ettevõtetele ja platvormidele võimaluse tõelist suurt siseturgu nautida. 

Kallas keskendus kõnes ka keskkonnateemadele, öeldes, et me ei ole maad pärinud oma vanematelt, vaid oleme ta laenuks võtnud oma lastelt. «Valitsus toetab Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ja selle õiguslikult siduva eesmärgina kirjutamist niinimetatud Euroopa kliimaseadusse. Veelgi enam, me toetame sellist eesmärki ka Eestile ning algatasime äsja ka keskkonnavaldkonna arengukava koostamise,» ütles peaminister.

Tema sõnul on oluline, et kliimaeesmärgi saavutamine saab olema kulutõhus ja õiglane. «Tundlikes tööstussektorites peab olema võimalus ja aeg kohanemiseks muutustega, mistõttu peaks tulemus olema järkjärguline liikumine kliimaneutraalsuse suunas,» ütles peaminister. 

Rohepööre kui viigrihüpe

Tuues võrdluseks 1996. aasta Tiigrihüppe programmi, sõnas Kallas, et rohepööret võiks  Läänemere ohustatud liigi järgi võiks kutsuda ka Viigrihüppeks.

«Valitsus seisab kindlasti selle eest, et meil oleks sellist tarka ja rohelist tööstustootmist rohkem. 50 miljonit eurot seemneraha Euroopa taaskäivitamisfondist vesinikutehnoloogiale annab loodetavasti vajaliku käivitava tõuke vesinikupöördeks. Loodan sarnast digi- ja rohevõimendust ka Rail Balticu projekti eluviimisest ning soovin  tugevdada regionaalset ja Atlandi-ülest koostööd ka Tallinna Digisummitil,» ütles Kallas ja tõi esile, et uues Euroopa Liidu eelarveperioodis on Eestile suurusjärgus 3,3 miljardit eurot kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks.

Kallas märkis, et Eesti strateegilised väljakutsed teisenevad pidevalt koos rahvastiku, keskkonna ja tehnoloogiaga, aga ei ole olemuslikult muutunud. «Ma väga loodan, et meie heidutusvõime ja tööriistakast suudab nende arengutega maailmas ühte sammu käia,» ütles ta.

Euroopa julgeoleku nurgakivi

Ka tõi Kallas kõnes esile, et uus aasta on alanud tiheda, sõbraliku ja ühistel väärtustel põhineva koostöö üle kinnitamisega Ameerika Ühendriikidega. Samas tõi ta esile, et ainuüksi koroonakriis näitas seda, et Euroopa Liidu valmisolekut ja võimekust omal jõul toime tulla on vaja kasvatada.

«Peab kasvama ka Euroopa suutlikkus ja tõsiseltvõetavus panustada transatlantilisse julgeolekusse Euroopa Liidu tööriistade abil. Seejuures tuleb meil arvestada, et Euroopa enda julgeoleku nurgakiviks on ja jääb transatlantiline suhe ja seega arutelu liitlaste sõjalisest kaitsest, sellesse panustamisest ja sõjalistest operatsioonidest peab toimuma NATO raamistikus koos teiste liitlastega ja mitte rööbiti või selja taga,» ütles ta. «On paslik meenutada, et NATO hoiab tervelt miljardi inimese elu kaitstud ja turvalisena ning vaid pooled neist inimestest elavad Euroopa Liidus. Kusjuures tuleb arvestada, et see teine pool kipub olema ka NATO sõjaliselt võimekam pool.»

«Eesti asjad on ka Euroopa asjad ja vastupidi – tugevad riigid teevad tugevaks Euroopa ja tugev Euroopa teeb tugevaks ka Euroopa riigid,» ütles Kallas. Ta toonitas, et kõik valdkondlikud arengukavad peavad ette nägema ja ka suutma kujundada Euroopa arenguid vähemalt Eesti vaatevinklist ning ministrid annavad suures saalis nendest tegemistest ka aru.

«Euroopa ei saa kunagi valmis, sest Euroopal ei ole ja ei pea olema lõppeesmärki, kuid on oluline, et me hoolime ja tunneme vastutust selle tuleviku eest, ning mõistame, et Eesti ei või, ei saa, ei tohi jääda üksi,» ütles Kallas. «Ma siiski loodan, et eestlased ei lõpeta lootmast ja unistamast rahulikust, kaitstust, vabast ja ka mitmekesisest Euroopast, sest ei ole Eestit ilma Euroopata ja Euroopat ilma Eestita.»