Nagu enamik lehelugejaid nähtavasti teab, eelnesid sellele seigale tulevahetused, valu, nutt, koledused, meedikute püüd laskudest hoolimata haavatuid aidata.
Esimesena jõudis operatiivteenistujatest sündmuspaigale Lihula kiirabibrigaad. Mootorratturi pea oli kraavis rohu sees. Kiirabiautojuhist parameedik võttis kindad ja väljus sõidukist, minemaks ohvrit elustama. Järsku kärgatas lask, mispeale oli mees autos tagasi niisama kiiresti, kui ta sealt hetk tagasi väljunud oli. Tagurpidi käik sisse ja minema sealt, põgenemist saatmas veel mitu lasku.
Niisiis nägi laskja kurja vaeva, et tema kolleegid – on ju kunagine õenduse õppejõud ja õendusabi osutava Citomedi omanik Tarraste samuti kiirabis töötanud – tema ohvrile esmaabi ei saaks osutada.
Sellal kui paljud eestimaalased eilse emakeelepäeva puhul usinasti e-etteütlust kribasid, jätkus Pärnu Kuninga tänava kohtumajas õigusemõistmine mõrvar Mikk Tarraste üle ja süüdistaja Gardi Andersoni kutsutud tunnistajate küsitlemine. Tunnistusi andsid teiste hulgas kiirabitöötajad, kiirreageerija, tulevahetuse ajal esiti pantvangiks peetud mees, Tarraste naaber ja naine, kes tutvustas end kui kohtualuse ammust sõpra, kursusekaaslast ja kolleegi.