Arenguseire: Eesti proovikivid on kihistumine ja tervishoiu rahastuskriis

Pensionär. Foto: Tairo Lutter

Arenguseire keskuse tänavune aastaraamat kaardistab kriisiga seonduvaid arengutrende ja Eesti võimalikke väljumisstrateegiaid koroonakriisist. Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul tavapärased prognoosimudelid praegu ei tööta.

«Kulub mõni aeg, enne kui ettevõtete ja inimeste käitumismustrid niipalju stabiliseeruvad, et nende alusel koostatud algoritme võib jälle usaldama hakata,» nentis Danilov. 

Prognoosimudelite kasutuks muutumise üks ilminguid on see, et kõikjal räägitakse vajadusest arenguseire ja stsenaariumide järele, et valitsevat määramatust kuidagi vähendada ja seeditavaks muuta, selgitas Danilov. «Kui me ei saa arvestada ühe kõige tõenäolisema arenguga, peame arvestama terve arenguvõimaluste spektriga,» lisas ta. 

Reformierakonna juhatuse liikme ja riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali sõnul toob arenguseire aastaraamat Eesti ees seisvate väljakutsetena välja süveneva kihistumise nii majanduses kui ka tööturul ning tervishoiuvaldkonna jõudmise rahastuskriisi lävele. 

«Samas loob koroonakriis uusi ärivõimalusi. Eesti ettevõtlus saab kasu, kui suudame ära tabada kriisiga kaasnevad struktuursed muutused maailmamajanduses,» ütles Michal. «Viiruskriisi võimaliku mõju arenguseirest selgus, et väljavaated on soodsad näiteks elektroonikasektoris, sest järjest enam seadmeid on ühendatud võrku ning vajab elektroonikakomponente.»

Michal tõi välja, et üks Eesti majanduse tugisambaid on puidutööstus, sest puit keskkonnasõbraliku materjalina kogub populaarsust nii ehituses kui ka pakenditööstuses. Seepärast vajab Eesti uue põlvkonna puidukeemiat, mis laiendab puitmaterjalide kasutusvõimalusi näiteks farmaatsias ja tekstiilitööstuses. 

Millised on Eesti võimalused? 

Maailmamajanduses on Eesti peamine võimalus koostöö Euroopa Liiduga. «Maailmas, kus Euroopa Liidu koostöö hõreneb, muutub oluliseks geopoliitiline ja majanduslik žongleerimine. Selline areng võib pakkuda võimalusi Eesti jaoks, kuid sellega võivad kaasneda ka riskid, mis seisnevad suuremates tehingukuludes, taristu ebaühtlases arengus ja madalamas efektiivsuses,» seisab keskuse aastaraamatus. 

Arenguseire keskuse sõnul Eesti ida- ega ka läänepoolsete naabrite arengus ei tule murrangulisi muutusi ning eeldades Eesti pikaajalist keskmist majanduskasvu määra 1,8 protsenti aastas, kasvavad Eesti ekspordi ja impordiga seotud merekaubaveod 40 protsendiks aastaks 2040. Kaubamahtudele toob lisa ka Rail Balticu rajamine.

«Soodsamaks kujuneb olukord siis, kui tuleb välisinvesteeringute uus laine Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, mille käigus Euroopa ettevõtted toovad tootmist kodule lähemale. Ebatõenäolisemaks võimaluseks on Venemaa majanduse reformimine ning Venemaa tööstuse lõimumine Euroopaga seotud väärtusloomeahelatesse, mille tulemusel tekivad uued tootmissisendite ja tööstuskaupade vood,» tõi seire välja. 

Et koroonakriisiga toime tulla, on vaja leida tasakaal majanduse uuendamise ja ettevõtete säilitamise vahel. «Kui riigi prioriteet on säästa ettevõtteid toetuste abil löökidest, milles on suur osa valitsuse enda kehtestatud piirangutel, on oluliseks riskiks majanduse uuenemisvõime kahanemine ning ühinemiste, ülevõtmiste ja riigiosaluse suurendamise tulemusel konkurentsi vähenemine,» kirjutab keskus.

Kui aga riigi tähtsaim ülesanne on suunata ressursid majanduse uuenemisse ja kohanemisvõimelisemates ettevõtetes arenguhüppesse, siis tuleb arvestada, et edukalt kohanevate ettevõtete mõju ei pruugi kogu majandusse üle kanduda ning kriisi käigus kaduvaid ettevõtteid piisavalt kompenseerida. 

Rahvatervise jaoks parima tulemuse annaks ravikindlustuse laiendamine kõigile Eesti elanikele koos kaetavate teenuste valiku avardamisega, näiteks vaimse tervise teenustele, hambaravile ja geenianalüüsile. 

«Säästlikumaks võimaluseks on laiendada kõigile Eesti elanikele üksnes perearstiabi ning õigust soodusravimitele. Sellega seotud kulu moodustab veerandi üldise ravikindlustusega kaasnevatest kuludest (19 miljonit vs 79 miljonit eurot aastas),» leiab arenguseire. 

Millised on tervishoiu tulubaasi suurendamise võimalused? 

• Maksta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ka muudelt tuludelt kui üksnes palgatulult (nt dividendid, hüvitised, renditulu). Lisanduks 183 miljonit (2021. a) kuni 312 miljonit (2035. a) eurot aastas.
• Tõsta sotsiaalmaksu 2%. Lisanduks 200 miljonit (2021. a) kuni 337 miljonit (2035. a) eurot aastas.
• Rahastada tervishoidu riigieelarve muudest tuludest kui sotsiaalmaks.
• Katta tervishoiuvaldkonna defitsiit inimeste omaosaluse suurendamisega, võimaldades inimestel end kõrge omaosaluse riski vastu eraturul kindlustada ning toetades riskirühmi kindlustusmakse tasumisel.