/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/01/24/13593248t1h99c1.jpg)
Esmaspäevast on sisevetel keelatud püüda haugi, et lasta neil kaladel võimalikult rahulikult kudeda, ning et püügirahu oleks tagatud, on väljas valvet pidamas vabatahtlikud kalakaitsjad.
Haugi kuderahu hakkavad valvama vabatahtlikud kalakaitsjad (2)
Merest ei tohi haugi püüda juba märtsi algusest. Mõlemad püügipiirangud kehtivad kuni 30. aprillini.
«Kudeva kala püüdmine keeluajal on kuritegu loodusele ning näitab kalapüügieetika puudumist,» ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. «Et selliseid inimesi vastutusele võtta ja vääriliselt karistada, teevad järelevalvet keskkonnaameti inspektorid. Rõõm tõdeda, et tänavu aitavad neil röövpüüdjate elu kibedaks teha ka oma tegevuse aastaringseks muutnud vabatahtlikud kalakaitsjad.»
Minister lisas, et selline koostöö on hea kaasamise eeskuju, kuidas riik ja vabatahtlikud ühe eesmärgi nimel keskkonnaseisundit parandada saavad.
Et haug tuleb kudema sinna, kus vesi madal, on too ka lihtne saak röövpüüdjatele. Haugi kuderahu aitavad keskkonnaameti inspektoritel tagada vabatahtlikud kalakaitsjad. Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtliku kalakaitse juht Jüri Nurk kommenteerib, et haugirahu valvati katseliselt ka mullu kevadel. «See andis kinnitust, et haugipüügi keelu rikkujaid on sama palju kui sügishooajal lõheliste kuderahusse sekkujaid. Oleme algavaks kudehooajaks valmistunud ning meie vabatahtlikud hakkavad teadaolevaid koelmualasid teravalt jälgima.»
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kehtib haugipüügi keeld 1. aprillist kuni 5. maini, teistel siseveekogudel 15. märtsist kuni 30. aprillini.
Haugi kuderahu rikkumise eest on füüsilisele isikule ette nähtud kuni 300 ühiku suurune trahv ehk kuni 1200 eurot, juriidilisele isikule on trahv mitu korda kõrgem.
Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring näitas, et möödunud aastal püüdsid harrastuskalastajad õngpüünistega kõige suuremas koguses haugi, hinnanguliselt 656 tonni, järgnesid ahven 540 tonniga ning särg ja latikas.
«Esimest korda rebis haug muidu tabeli tipus trooninud ahvenast ette,» sõnas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin. «See näitab selgelt, et nn vabavee tingimustes ongi haug enim püütud liik. Eelmisel aastal jääkate puudus ja kohe kukkusid harrastuspüüdjate ahvenasaagid enam kui poole võrra.»
Kõige enam püüti haugi just siseveekogudest, alustades Võrtsjärvega ja lõpetades väiksemate sise- ja vooluveekogudega.
Haug on Eesti sisevetes kõige laiema levikuga kalaliik, kes ajakirja Kalastaja korraldatud konkursil valiti ka tänavuseks aasta kalaks. Kalapeedia andmetel leidub teda 92 protsendis uuritud järvedes ja 67 protsendis vooluveekogudes. Samuti on teda kõikjal Eesti rannikumeres, eriti arvukalt Väinameres. Haugi kudemine algab jäämineku ajal. Kudemine kestab kolm-neli nädalat, külmal kevadel kauemgi. Keeluaeg on optimaalseim aeg, mis katab ära suurema osa kudemisajast