Möödunud nädalal toimus vaikne revolutsioon keskpanganduses. Nimelt teatas Inglismaa rahandusminister Rishi Sunak kolmapäeval, et Inglise keskpank peab nüüdsest lisaks hinnastabiilsusele ka rohepöörde toetamisega tegelema. Konkreetselt tähendab see, et keskpank peab võlakirjade soetamisel jälgima, kui rohelised on ettevõtted, kelle võlakirju ostetakse, kirjutab kolumnist Rainer Kattel.
Rainer Kattel: roheline raha (23)
Pärast 2008.–2009. aasta finantskriisi on keskpangad nii Euroopas kui ka mujal massiivselt toetanud turge mitmesuguste võlakirjade soetamise kaudu, hoolimata sealjuures, milline on võlakirjade taga olevate ettevõtete ökoloogiline jalajalg. Juba enne koroonakriisi olid näiteks Euroopa keskpankade ostud võlakirjaturgudel suuremad kui riikide investeeringuid rohepöördesse. Tegemist on erakordselt massiivsete finantsvahenditega, mis saaksid radikaalselt kiirendada rohepööret Euroopas. See arusaam muudab nüüd keskpangandust.
Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde on viimaste kuude jooksul korduvalt rõhutanud, et Euroopa Keskpangast peab saama rohepöörde liider. Seda on toetanud näiteks ka Saksamaa keskpanga juht Jens Weidman. Sedasorti meelemuutus on revolutsiooniline. Kui Teise maailmasõja järgsel perioodil oli tavaline, et keskpangad allusid rahandusministeeriumidele ning aitasid majanduspoliitikat ellu viia otsese sekkumise teel majandusesse, siis nüüd on pea kõikide keskpankade mandaat tunduvalt piiratum ning nad on oma otsustes sõltumatud.