/nginx/o/2021/03/03/13661546t1h2ee0.jpg)
Keskkonnaminister Tõnis Mölder algatas riigi jäätmekava koostamise aastateks 2022.–2028, seejuures toimub ka jäätmekava keskkonnamõju strateegiline hindamine, et selgitada välja kava võimalikud soodsad ja mittesoodsaid mõjud majandusele, inimesele ja looduskeskkonnale.
«Uus jäätmekava saab tuginema kõige värskematele jäätmeuuringutele,» vahendas keskkonnaministeerium Möldri sõnu. «Tänu sellele annab kava adekvaatse pildi hetkeolukorrast ning ühtlasi kõige paremad tööriistad jäätmemajanduse korrastamiseks.»
Mölder rõhutas, et uue jäätmekava koostamise võtmekoht on ekspertide ja huvigruppide kaasamine.
Olgugi et ametlikult algas kava koostamine laupäeval, on riigi uue jäätmekava koostamise ettevalmistused käinud juba mõnda aega. Näiteks on valminud riigi 2014.–2020. aasta jäätmekava täitmise aruanne ning juba on käimas ka mitmed olulised jäätmevaldkonda puudutavad uuringud, mis jõuavad tulemusteni juba tänavu ning mida saab kasutada riigi uue jäätmekava koostamisel. Praeguseks on valminud juba näiteks mereprügi vähendamise kava ja toidujäätmete tekke vältimise kava.
Eesti eelmine jäätmekava keskendus jäätmetekke vähendamisele ja jäätmete ringlusse suunamisele, mis peab ka tulevikus olema eelistatuim taaskasutuse viis. Olmejäätmete ringlussevõtt on kindlasti lähiaastate suurim väljakutse, sest 50 protsendi suuruse sihttaseme saavutamisest ollakse veel kaugel – 2018. aastal oli see 31 protsenti.
«Põhjuseks võib pidada inimeste vähest teadlikkust jäätmete liigiti kogumisest, selle tegevuse ebamugavat või puudulikku taristut ning kahtlemata ka ebapiisavaid ringlussevõtuvõimalusi nii riigis kui ka kogu regioonis,» nentis keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. «Probleem on ka selles, et endiselt lastakse turule tooteid ja pakendeid, mida on väga keeruline või isegi võimatu ringlusesse suunata.»
Uue jäätmekava keskmes hakkab olema ringmajanduse edendamine – kestlik tootmine ja tarbimine, jäätmetekke vältimine, korduskasutuse edendamine ning ohutu materjaliringlus. Kuna jäätmed kuhugi ei kao, tuleb ministeeriumi hinnangul jäätmete käitlemiseks leida uusi ja innovaatilisi lahendusi, et liikuda suurema ringlussevõtu poole.
Riigikontroll on äsja palunud ka keskkonnaministeeriumi seisukohta jäätmete sisseveo küsimuses. See teema kajastub ka jäätmekavas, mille kohaselt on oluline eelisjärjekorras käidelda Eestis tekkinud segaolmejäätmeid. Sel põhjusel kontrollitakse riigi tasandil jäätmete sissevedu. Seatud on ka kokkuleppeline piirang jäätmete sisseveole Iru jäätmepõletusjaama. Uues jäätmekavas ei ole kavatsust seda rõhuasetust muuta ning vajadusel oleme valmis kaaluma ka jäätmete sisseveo lisapiiranguid.
Kavas on jätkata toetuste suunamist ringmajanduse ja jäätmevaldkonda. Aastail 2014–2020 suunati jäätmevaldkonda Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu ligi 29 miljonit eurot. Toetatud on näiteks ohtlike jäätmete kogumist, vanade ehitiste lammutamist ja jäätmejaamade rajamist, samuti tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate järelseiret ja -hooldust ning erinevaid uuringuid. Veel on toetatud nii klaasijäätmete kui ka biojäätmete käitlemise võimekuse parandamist. Lisaks on niinimetatud kliimarahast toetatud kohalike omavalitsuste jäätmemajandust. Jäätmekava täitmiseks on planeeritud enam kui 50 miljonit EL-i fondide rahastust.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)