Kõrvalmõjud on märk vaktsiini tõhususest

Praegu on tõsisemaid kõrvalmõjusid esinenud teadaolevalt ligi ühel protsendil vaktsineeritutest. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professori Pärt Petersoni (pildil) sõnul näitab kõrvaltoime tekkimine seda, et immuunsüsteem aktiveerub, ning seetõttu võib kõrvaltoimeid pidada isegi positiivseks märgiks.

Tema sõnul tuleb mõista, et vaktsiin ei ole tableti kujul ravim ega suru midagi maha, vaid pigem treenib immuunsüsteemi kontrollitud viisil. Organismi viidud materjal põhjustab immuunreaktsiooni samamoodi nagu viirus ise, kuid tegelikku nakatumist ei toimu ning seega piirduvad ka võimalikud tervisevaegused vaid mõne päevaga.

Allergiad ja ülitundlikkus

Küll aga tuleb olla tähelepanelik võimaliku allergilise reaktsiooni või ülitundlikkuse suhtes. Seda esineb küll üliväikesel hulgal inimestel ning kuna reaktsioon tekib tavaliselt vaid mõni minut pärast vaktsineerimist, soovitataksegi vaktsiini saanutel 15 minutiks arstide järelevalve alla jääda. Viimast esineb aga väga väikesel protsendil inimestest.