Nagu kirjutas ökonomist Raivo Soosaar hiljuti Sirbis (08.01.2021): «Üks Rail Balticu promoja on jonnakaid, end pidevalt meelde tuletavaid kriitikuid võrrelnud rikkis grammofoniga, kuid projekti eestvedajad pole suutnud oma korras grammofoniga vastust eeltoodud etteheitele mängima panna. Peaaegu kõigist fundamentaalsetest küsimustest hiilitakse kõrvale.»
Väga paljud haritlased on praegusel kujul kavandatava Rail Balticu vastu, ehkki avaliku arvamuse küsitlused on näidanud rahva poolehoidu projektile.
Seega on Rail Balticu projektil mitu poolust ja üheks selliseks on veel asjaolu, et ka selle projektiga üritavad mõned poliitikud hääli nõutada, kasutades Rail Balticule vastu olemist oma valijate euroskeptitsismi toitmiseks. Nii et kommunikatsioonivead ja poliitilised kalkulatsioonid mängivad Rail Balticu tulevikus endiselt tähtsat rolli.
Ent vaatamata diplomaatilisele võidule Rail Balticu puhul pole selle projekti institutsionaalne teekond veel lõppenud. Euroopa ühenduste programmi peavad veel heaks kiitma ELi liikmesriikide alalised esindajad, Euroopa Parlamendi transpordi- ja tööstuskomitee ning seejärel ministrite nõukogu ja parlament tervikuna. Loodame, et see teekond ei kujune sama konarlikuks, nagu see oli praegu. Rongiga Kesk-Euroopasse sõita on ilus unistus, mis on käeulatuses, aga tööd nii riigisisesel kui ka välispoliitilisel tandril tuleb veel kõvasti teha.