Töö- ja terviseminister Tanel Kiik lubab, et valitsuse plaanitav lisaeelarve arvestab ka töötukassa vajadustega kriisitoetuste maksmisel.
Kiik lubab lisaeelarvega rahasüsti töötukassale (1)
Kiige sõnul on plaanis lisaeelarvega taotleda lisaks tervishoiuvaldkonnale tuge ka Eesti töötajatele läbi töötukassa. «Töötukassa on koostöös valitsusega käivitatud erinevaid tööturu toetusmeetmeid, näiteks rakendanud töötasu hüvitisi alates mullu kevadest,» ütles Kiik.
Tema sõnul ulatuvad toetussummad juba üle 300 miljon euro. «Ja see on kindlasti koht, kus valitsuse lisaeelarvega on mõistlik tulla töötukassale appi ning kompenseerida nii seniseid kulusid kui ka vaadata tulevikku», märkis Kiik.
Terivise- ja tööministri sõnul on eesmärk vältida laiaulatuslikke koondamisi ja töötuse hüppelist kasvu. «Hoolimata pingutustes on töötute arv kasvanud ligi 60 000 inimeseni, samas on ka teada, et kui me poleks toetusmeetmeid kasutanud, siis tõenäoliselt oleks tänane töötute arv ligi 100 000 juures,» ütles Kiik.
Paavel: töötukassa finantsvõimekus pole veel kriitiline
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel märkis, et kuigi erakorralisi väljamakseid on seoses koroonakriisiga tehtud ligi 300 miljoni euro ulatuses, pole töötukassa finantsvõimekus veel kriitiline.
Paaveli sõnul oli möödunud aasta erakorraline ning töötatud on kahel suunal - et töötukassa igapäevateenused ei katkeks ning rakendatuks saaks erimeetmed.
Erimeetmete kogukulu on olnud ligi 300 miljonit eurot. Samas kinnitas Paavel, et valitsuse otsus lisaeealrvest töötukassale eraldada täiendavaid vaheneid ei tähenda siiski, et töötukassa finantsvõimeks oleks juba kriitiline. «Oleme valmis oma põhiülesaneid täitma ja seda tänu sellele, et headel aegadel suutsime reserve koguda,» kinnitas Paavel.
Tema sõnul on praegu töötuna 57 600 inimest. «Mulle see number meeldib, sest aasta tagasi olid prognoosid palju mustemad,» ütles Paavel, lisades, et töötute arv on suures plaanis jäänud pidama mullu suve tasemele, kui toimus töötute hüppeline kasv ligi 20 000 inimese võrra.