Muuli ja Aavik ⟩ Kalle Muuli: AstraZeneca vastu näib olevat algatatud koordineeritud kampaania

Postimehe peatoimetaja asetäitja Marti Aavik ja Isamaa poliitik Kalle Muuli võtsid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» arutluse alla viimase seisu koroonaolukorras. Muuli tõi välja, et AstraZeneca ümber toimuv meenutab koordineeritud kampaaniat selle vaktsiini vastu. Aavik tegi etteheiteid, et kuigi massivaktsineerimise tulekut oli ette näha, pole digisüsteeme kohaldatud koormusega hakkama saama. 

Viimastel nädalatel on meedia rohkelt kajastanud muresid AstraZeneca vaktsiini ümber. Mitmed Euroopa riigid on peatanud mõne partii süstimise hirmus, et see tekitab trombiohtu, ehkki ühtegi tõendit veel esitatud ei ole, märkis Muuli. «Võib ju ütelda põhimõtteliselt nii, et kui inimene jääb peale vaktsineerimist auto alla, siis võib ju tekkida kahtlus, et vaktsiin põhjustab auto alla jäämist,» sõnas ta.

Aavik täiendas, et tähelepanu osutab sellele, kui tõsiselt kõikvõimalikesse kõrvaltoimetesse suhtutakse ning see näitab loodetavasti kahtlejatele, et kontrollmehhanismid töötavad. Uudiste järgi on enam kui kolmest miljonist AstraZeneca vaktsiini saanud inimesest trombid tuvastatud 22 inimesel. «Püüdmata küll arstide eest midagi otsustada, aga tõepoolest, kui ka tavapopulatsioonis esineb igasugu haiguseid ja sealhulgas trombe, siis liiga närvi sellest minna ei tasuks. Saame olla üsna kindlad, et asjatundlikud inimesed neid väiteid kontrollivad.»

Muuli tõi välja, et laiemalt on mulje koordineeritud kampaaniast AstraZeneca vastu. Ta mõtiskles, et selle põhjuseks võivad olla riikidevahelised vastuolud, kui mõelda, et AstraZeneca on seotud Ühendkuningriigiga, mis just Euroopa Liidust lahkus. Või võib-olla on põhjused hoopis ida pool, kus ehk proovitakse lääneriikide vaktsiine kahtluse alla seada.

«Aga alates AstraZeneca turule tulemisest ja veel enne hakkas pihta triangel, et küll tal on see puudus ja too puudus, küll me ei saa vaktsineerida vanainimesi ja ei saa toda teha. On külvatud selliseid – ma ei tea, kas põhjendatud või põhjendamatuid – kahtlusi,» kirjeldas ta.

Teise teemana käsitlesid saatejuhid valitsuse uusi piiranguid. Muuli möönis, et seekord on ta valitsuse otsusega rahul, kuigi täiendavaid piiranguid oleks pidanud tegema juba ammu. Ent eile selgus Riigikogu arutelust, et venitamine oli valitsuse teadlik otsus hoida ühiskonda avatuna. 

«Ma arvan, et see on päris traagiline, et need numbrid on nii suureks lastud,» avaldas Muuli kahetsust. Tema sõnul algas väga kiire nakatumisjuhtude kasv 10. veebruarist ning juba nädal hiljem oleks võinud otsused ära langetada. Ta oletas, et võib-olla oleks siis olnud vaja vähem piiranguid ning nüüd oleks saanud juba nakatumiseharjast üle.

Aavik märkis, et parem hilja kui mitte kunagi. Saab ka öelda, et Eesti oleks olnud paremas olukorras, kui niinimetatud nakatumise platoo oleks olnud madalam ning juba novembris oleks paremini reageeritud. Valitsus ja ühiskond oleks olnud paremini informeeritud, kui poleks olnud katkestust viiruse sekveneerimisel. Ka Euroopa asutused pole kogunud teavet piisavalt, kui proove võetakse korra kuus ajal, mis viiruse olukord muutub nädalaga. «Minu meelest on kuskil oluliselt luures koonderdatud,» heitis ta ette. 

Koroonakriis on toonud päevavalgele Eesti digisüsteemide nõrkuse. Aavik jutustas, et kui tema proovis digiloos endale vaktsineerimisaega kinni panna, tuli iga klikiga ette tehniline probleem. 

Muuli küsis, kas meil on kunagi olnud tunne, et digisüsteemid on mõeldud sellise kriisi jaoks nagu koroonakriis. Eelmisel aastal tulnud koroonakriis ja seetõttu välja kuulutatud eriolukord olid nii üllatavad, et keegi ei osanud reageerida. Ta argumenteeris, et kõik ühiskondlikud süsteemid on mõeldud toimima ikka normaalsemates tingimustes.

Aavik ütles vastu, et eriolukorrast on möödas aasta ning ei olnud raske ette näha, et on tulemas massiline vaktsineerimine. Kui massivaktsineerimise eelõhtul või selle käimise ajal ei olda valmis, siis ta on pehmelt öeldes üllatunud.