Arenguseire: koroonakriis jagab ühiskonna võitjateks ja kaotajateks

Tallinn. Kehtestatud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks uued piirangud. Poed ja kaubanduskeskused on suletud, avatud on hädavajalikud poed ja teenused. Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Arenguseire Keskuse esmaspäeval ilmuv aastaraamat märgib, et koroonapandeemia tõttu on mitu tööjõumahukat majandusharu sattunud raskustesse ning süvenenud on ühiskondlik ebavõrdsus, mis on saanud uusi vorme.

Paljude valdkondade jaoks on käes sügav kriis, aga mitmete teiste jaoks sajandi ärivõimalus, kommenteeris keskuse juhataja Tea Danilov. «Tõusulainel tegutsevad need majandusharud ja ärid, mis saavad kasu automatiseerimise, digitaliseerimise ja virtuaalkanalites tegutsemisega seotud trendidest, ning ka need, mis leiavad uusi ärivõimalusi rohepöördest.»

Danilovi sõnul on sellised majandusharud eelkõige infotehnoloogia ja elektroonika, aga ka näiteks puidutööstus. «Uusi võimalusi pakub puidukeemia areng, mis laiendab puitmaterjalide kasutusvõimalusi näiteks farmaatsias ja tekstiilitööstuses,» ütles ta. 

Viimase aasta jooksul maailma raputanud pandeemia on andnud veel ühe argumendi ka rohelise energeetika kiireks arendamiseks, et saavutada kõrgem isevarustatus ja vähendada sõltuvust impordist. «Naftat Eestis ei leidu, kuid meil on igati võimalik toota rohevesinikku ja -metanooli, taastuvelektrit või muid tulevikus transpordis ja tööstuses kasutatavaid energiakandjaid ja kütuseid,» märgitakse aastaraamatus.

Tööturg on hakanud rohkem kihistuma

Soodsa perspektiiviga on Danilovi sõnul ka finantssektor ning iduettevõtete sektor, arvestades rahatrüki tulemusel veel pikalt madalana püsivaid intresse, investeerimisvõimalusi otsivat raha ning investorite kasvanud riskiisu.

«Varasemast väiksemaks kujuneb aga majutus-, toitlustus- ja reisiteenuste ning meelelahutusega seotud sektorite panus majandusse. Ebasoodsa perspektiiviga sektorites luuakse 14 protsenti lisandväärtusest ja seal töötab 21,2 protsenti ehk enam kui iga viies Eesti töötaja,» ütles Danilov.

Aastaraamatus märgitakse, et tööturul on hakanud suurenema kihistumine. Digitaliseerimise hoogustumine tähendab madala ja eriti keskmise oskustasemega töökohtade kadumist varasemast veelgi kiiremas tempos, nenditakse aastaraamatus: «Neis segmentides kasvab tööpuudus ning suureneb liikumine platvormitööle ning muudele madalate sotsiaalsete tagatistega töövormidele. Kriis võimendab varanduslikku ebavõrdsust, sest enim on kannatada saanud just tööjõumahukad ja madalama keskmise palgaga tegevusalad.»

Danilovi sõnul saab ebavõrdsus tööturul uusi vorme. «Näiteks ebavõrdsed võimalused kaugtööks, mis sageli just lihtsamate tööde puhul pole rakendatav. Seetõttu võib kaugtöö laiem kasutuselevõtt süvendada ühiskondlikke lõhesid,» selgitas ta.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus analüüsib Eesti ühiskonna pikaajalisi arenguid, uusi trende ja arengusuundi.