Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Päästjad: jääle minek Põhja regioonis on ohtlik

Copy
Päästjad kontrollisid, kuidas kalamehed peavad kinni jääle mineku keelust.
Päästjad kontrollisid, kuidas kalamehed peavad kinni jääle mineku keelust. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Riigi ilmateenistuse nädalaprognoos ning Põhja päästepiirkonna komandode poolt teostatud jää mõõtmise tulemused näitavad, et heitlike ilmaolude tõttu on jää enamikes siseveekogudes vaikselt pragunema ja sulama hakanud.

Põhja päästepiirkonna komandod on praeguseks erinevate veekogude äärde paigaldanud sildid, mis tuletavad inimestele meelde, et kevadine jää on ohtlik ning paljudes kohtades on kaldaääred täiesti lahti sulanud. Praegu on ohusildid paigaldatud juba Männiku- ning Pae karjääridesse, Maardu järve äärde ning Keila jõe Tõllaaugu juurde.

Silte paigaldatakse ilmastikutingimusi jälgides ja jää paksust mõõtes igapäevaselt juurde. Vaatamata sellele, et öösel valitsevad veel valdavalt miinuskraadid, muudab päevane päike jää paksust ja vastupidavust vaid loetud tundidega. Päästeamet palub inimestel hoiatava või keelava sildi puudumise korral jääle pigem mitte minna.

Kõik jääle minemisega seotud ohutusreeglid tuleb meelde tuletada ka lastele, keda ilusad ilmad jääle võivad meelitada. Äärmiselt oluline on lastele ka oma käitumisega eeskujuks olla. Jää mõõtmine toimub igapäevaselt ning kõik tulemused kantakse jääkaardile, mida saab vaadata veeohutuse kodulehel.

Jääkihi paksus peab inimese kandmiseks olema vähemalt 10 sentimeetrit ning kaardil märgitakse sellised veekogud rohelise tähisega. «Kaart on mõeldud selleks, et anda inimestele infot jääolude kohta siseveekogudel ning juhtida tähelepanu nende muutumisega seotud ohtudele. Siinjuures paneme aga kõigile südamele, et päästjate hinnang jää paksusele ei taga automaatselt teie turvalisust. Ohutuse eest vastutab iga jääle mineja ise ning konkreetses kohas peab ta jää kandvuses ise veenduma,» ütles Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Reili Kull. 

Ta lisas, et esmalt hakkavad esimestele päikesekiirtele ning sulajääle alla andma nõrgad ja raskemini jäätuvad kohad, nagu näiteks paadisildade tugipostid, roostik, vette langenud puude võrade ümbrus, kiirevoolulised kohad jõgedes ning suubumiskohad.

«Visuaalselt saab veekogul oleva jääkihi paksust hinnata ka jää värvust jälgides. Tumedad ning kollakas-pruunikad kohad reedavad nõrga jää. Sellisele jääle minek on väga ohtlik,» hoiatas ta.

Jääle minnes riietu vastavalt ja võta kaasa jäänaasklid. Laetud akuga mobiiltelefon ja autovõtmed peavad olema veekindlas kotis. Kui kaasas on lemmikloom, siis peab ta olema rihma otsas.

Tagasi üles