Pahandused noortekambaga viisid hirmsa surmani: 16-aastase elu hind oli vaid 60 eurot

Selja taha jäänud joomaöö Tartus mõrvapäeva varahommikul. Hägustamata näoga Eduard Kask. Foto: Kohtutoimik

Miks tappis toona 21-aastane Eduard Kask 2019. aasta suvel oma väidetavalt hea sõbra, 16-aastase Kaspari, põletades noormees vanaema majja? «Ma ei soovinud sõbra surma. Ma tahtsin talle ainult peksa anda,» ütleb Eduard ise ja räägib, kuidas ta süütas Kükitaja külas elumaja, mille teisel korrusel magav Kaspar elusalt surnuks põles. 

Eduard, kes Tartu politseinikele tuttav juba vähemalt kümme aastat, võinuks tegelikult vangis istuda, ent kohus ei rahuldanud kriminaalhooldaja sellesisulist palvet. Jõhkrast tapmisest lahutasid teda siis vaid mõned kuud.

2019. aasta suvel mõrvaga kulmineerunud afääris rullub uurimisdokumentide põhjal lahti lugu, millesarnaseid tunneme ehk Venemaa populaarsetest draamafilmidest, kus osalisteks vanad bemarid, grupeeringud, katusepakkumised ja omavahelised füüsilised arveteklaarimised. Muidugi on Tartus toimunu mõõtkava oluliselt pisem ja rahasummad pea olematud. Selline elustiil näib tunduvat kriminaalasjas tunnistusi andnud noortele, kellest enamik on millenniumi-lapsed, verinoored täiskasvanud või suisa alaealised, pigem veidi romantiline, äge. Aetakse «kasjakke», «pannakse koos jooki» ja klatitakse venelastega võlgu. Seekord aga nihutati piirid äärmustesse.

Sündmusteahel algas jaanilaupäeval, kui seltskond noori kogunes hiljem tules hukkunud Kaspari vanaema talus. Kaspar oli vanaema juurde kolinud aasta eest, et Lähtel kooli minna, ja sealt oli see mugavam kui ema-isa juurest. Samuti sai sõprade sõnul hea südamega Kaspar siis oma vanaema maatöödes aidata, sest vanaema elas maal üksinda. Jaanipäevapeol tehti lõket, grilliti ja joodi ohtralt. Kuigi vanaema teadis, et osalt alaealised noored lõkke ääres viina viskavad, ei olnud tal sinna enda sõnul suurt parata. «Mis minu jutt seal aitas. See jaanipidu oli ka niimoodi, (Kaspar – toim) ütles, et tema kutsub neli poissi. Noh hea küll, neli poissi, aga pärast oli mingi terve kamp kohal ja mis nad siis kõik seal tegid,» on vanaema kohtus meenutanud.