Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Keskkonnaministeerium plaanib seadustada metsaandmete salastamise (4)

Copy
Statistilise metsainventuuri järgi kasvab mets kiiremini, kui looduslikult võimalik on.
Statistilise metsainventuuri järgi kasvab mets kiiremini, kui looduslikult võimalik on. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Keskkonnaministeerium saatis riigikogu keskkonnakomisjonile tutvumiseks eelnõu, millega plaanib seaduslikult salastada metsaandmed, mida keskkonnaagentuur praegu ebaseaduslikult välja andmast keeldub.

«Siiani pole saadetud olulist osa andmetest, mida taotlesime juba septembris,» nentis Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus, avaldades lootust probleem agentuuriga suheldes lahendada. Ülikool taotles statistilise metsainventuuri (SMI) alusandmeid ja nende analüüsimiseks vajalikke lisaandmeid.

SMI on kogu Eestit kattev valikuuring. Umbes 15 000 ringikujulisel proovitükil (pooled on püsivad, pooled ühekordsed) analüüsitakse metsa olemust, kui kiiresti mets kasvab, kui palju puitu samal ajal metsas ära kuivab, maha raiutakse jne. Proovitükkide andmed üldistatakse tervele Eesti metsale, nende järgi tehakse tulevikuprognoose, sh saab arvestada jätkusuutlikku aastast raiemahtu. Andmeid kasutatakse ka üle-Euroopalises statistikas ja uuringutes.

Ülikooli teadlased pakkusid, et SMI proovitükkide koordinaadid võib anda Rootsi eeskujul kuni 300-meetrise nihkega ja sel juhul vajaliku lisainfoga: kas proovitükid asuvad era- või riigimaal, kas mingis kaitsevööndis jne.

Keskkonnaagentuur otsustas aga anda ajutiste proovitükkide andmed täpsete koordinaatidega, alaliste proovitükkide koordinaate ja/või lisainfot aga üldse mitte.

Osalised andmed saatis keskkonnaagentuur andmekaitseinspektsiooni nõudmisel SMI andmed avalikustada. Inspektsioonile teatas agentuur, et keeldub püsiproovitükkide andmeid välja andmast.

Sellise meelevalla peale saatis andmekaitseinspektsioon keskkonnaministeeriumile nõude algatada kas keskkonnaagentuuri suhtes teenistuslik juurdlus või võtta ametnik vastutusele. Samuti märkis inspektsioon, et kui on soov seaduse järgi avalikud andmed siiski salastada, peab riigikogu selleks eriseaduse vastu võtma.

Kellegi vastutusele võtmisest pole midagi kuulda, küll koostas keskkonnaministeerium metsaseaduse muutmise eelnõu andmete salastamiseks: ainult siis olevat andmed täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad.

Ministeeriumi hinnangul ei tohiks metsaomanik või- majandaja teada SMI proovitükkide asukohti, sest võib selle teadmise järgi muuta teadlikult või alateadlikult oma metsa majandamise otsuseid. «Teades, kus proovitükid täpselt asuvad, saab ära raiuda proovitüki ümbritseva ala, jättes proovitüki puutumata,» põhjendab ministeerium.  

Tagasi üles