Juhtkiri ⟩ Aasta täis õppimist

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Möödunud on aasta eriolukorra väljakuulutamisest
• Tuleb loota, et ka poliitikud ja tervishoiujuhid õpivad kriisist
• Õppida saab siis, kui ei klammerduta eelarvamuste külge

Täna aasta tagasi kuulutas valitsus välja eriolukorra. Oleme selle aastaga palju õppinud. Enam ei ole meil riigi lukkupanemiseks eriolukorda vaja, sest seadusi on täiendatud nii, et riigi saab lukku panna ka ilma eriolukorrata. Me ei torma enam kokku ostma WC-paberit ja purgisuppe, sest ei karda, et need võiksid otsa saada. Paljud meist on õppinud kasutama iseteeninduskassasid ja paljud on õppinud ka üldse mitte poodides käima, tellides kauba endale koju.

.Arvutiga töötavad inimesed on õppinud töötama kodus, ärikohtumisi pidavad inimesed on õppinud kohtuma veebis, koosolekuid on õpitud pidama veebis. Kooliõpilased ja üliõpilased on õppinud veebis õppima ning kooliõpetajad ja professorid on õppinud veebis õpetama. Kõik me oleme õppinud kandma maske ja hoidma üksteisest eemale. Me oleme demonstreerinud suurepärast õppimis- ja kohanemisvõimet.

Eile oli Postimehe otsestuudios Laagri perearstikeskuse juhataja Triinu-Mari Ots, kes rääkis sellest, kuidas aasta tagasi mobiliseerisid perearstid-pereõed ennast sellega, et neid nimetati kangelasteks, nüüd aga tõdemusega, et «mis meil üle jääb».

Puhkepäevi oodatakse nagu õnnistust, kuid nädalavahetusel tuleb korraldada vaktsineerimist. Kõigele vaatamata ütles doktor Ots, et praegune olukord on siiski palju parem, sest tunneli lõpus paistab valgus. Aasta tagasi tekitas stressi teadmatus, täna on olemas teadmine vaktsiinidest. Ja vaktsiinitarned lähevad järjest paremaks. Laagri perearstikeskuse juhataja sõnul saavad nad AstraZeneca vaktsiini nii palju, kui tellivad.

On tuntud tõde, et head kriisi ei tohi lasta raisku minna. Tuleb loota, et mitte ainult ühiskond, vaid ka meie poliitikud ja tervishoiujuhid ei lase midagi raisku ja õpivad jätkuvalt.

Kui see aasta on meile midagi õpetanud, siis seda, kui oluline on õppimisvõime. Kuid õppida saab ainult siis, kui ei klammerduta eelarvamuste külge, vaid ollakse valmis kõiki võimalusi proovima.

Tuleb nõustuda doktor Otsaga, et kommunikatsioon võiks olla parem. Probleem ei ole mitte niivõrd see, mida öeldakse ajakirjanikele, vaid see, mida öeldakse perearstidele. Inimesed ei helista ajakirjanikele, vaid perearstidele.

Õige on ka see, et vaktsineerimise korraldamisega oleks võinud hakata tegelema varem. Siit on võimalik õppida ja hakata juba praegu tegelema piirangutest väljumise ettevalmistamisega. Ühendkuningriik katsetab kiirtestidega, Iisrael vaktsineeritud või koroonaviiruse läbi põdenud inimestele roheliste passide andmisega. Võib-olla tuleks kasutada praegust aega selleks, et tegeleda koolimajades ventilatsiooni parandamisega?

Vaktsineerimiskorraldust Euroopa Liidus ja Eestis võib ja tulebki kritiseerida, kuid ka siin on kõige olulisem see, et me oleksime võimelised õppima. Hilja küll, aga oleme õppinud, et AstraZeneca vaktsiin sobib ka üle 65-aastastele, ja me oleme õppinud, et kahe vaktsiinidoosi vahel võib olla pikem vahe.

Me oleme täna palju paremas seisus kui aasta tagasi, sest meil on olemas tee kriisist välja. Kuigi karjaimmuunsuseni on veel väga pikk tee minna, jõuame sellele iga päevaga sammukese võrra lähemale.

Kui see aasta on meile midagi õpetanud, siis seda, kui oluline on õppimisvõime. Kuid õppida saab ainult siis, kui ei klammerduta eelarvamuste külge, vaid ollakse valmis kõiki võimalusi proovima.