.Arvutiga töötavad inimesed on õppinud töötama kodus, ärikohtumisi pidavad inimesed on õppinud kohtuma veebis, koosolekuid on õpitud pidama veebis. Kooliõpilased ja üliõpilased on õppinud veebis õppima ning kooliõpetajad ja professorid on õppinud veebis õpetama. Kõik me oleme õppinud kandma maske ja hoidma üksteisest eemale. Me oleme demonstreerinud suurepärast õppimis- ja kohanemisvõimet.
Eile oli Postimehe otsestuudios Laagri perearstikeskuse juhataja Triinu-Mari Ots, kes rääkis sellest, kuidas aasta tagasi mobiliseerisid perearstid-pereõed ennast sellega, et neid nimetati kangelasteks, nüüd aga tõdemusega, et «mis meil üle jääb».
Puhkepäevi oodatakse nagu õnnistust, kuid nädalavahetusel tuleb korraldada vaktsineerimist. Kõigele vaatamata ütles doktor Ots, et praegune olukord on siiski palju parem, sest tunneli lõpus paistab valgus. Aasta tagasi tekitas stressi teadmatus, täna on olemas teadmine vaktsiinidest. Ja vaktsiinitarned lähevad järjest paremaks. Laagri perearstikeskuse juhataja sõnul saavad nad AstraZeneca vaktsiini nii palju, kui tellivad.
On tuntud tõde, et head kriisi ei tohi lasta raisku minna. Tuleb loota, et mitte ainult ühiskond, vaid ka meie poliitikud ja tervishoiujuhid ei lase midagi raisku ja õpivad jätkuvalt.
Kui see aasta on meile midagi õpetanud, siis seda, kui oluline on õppimisvõime. Kuid õppida saab ainult siis, kui ei klammerduta eelarvamuste külge, vaid ollakse valmis kõiki võimalusi proovima.
Tuleb nõustuda doktor Otsaga, et kommunikatsioon võiks olla parem. Probleem ei ole mitte niivõrd see, mida öeldakse ajakirjanikele, vaid see, mida öeldakse perearstidele. Inimesed ei helista ajakirjanikele, vaid perearstidele.