Riigikohus ei aruta Kersti Krachti vahi alt vabastamist

Kersti Kracht pääses vahi alt 16. veebruaril. Foto: Tairo Lutter

Riigikohus otsustas jätta menetlemata juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni kaebuse korruptsioonikuritegudes kahtlustatava rahandusministri eksnõuniku Kersti Krachti vahi alt vabastamise pärast.

Tallinna ringkonnakohus vabastas Krachti vahi alt 16. veebruaril, kuna tema vahistamise alus oli ära langenud.

Nimelt oli Krachti kaitsjatel prokuratuuri määrusega piiratud juurdepääs tõenditele, mis olid olulised tema kinnipidamise ja vahistamise vaidlustamiseks kohtus. Kaitsjatel oli ligipääs vaid ülekuulamise, Krachti kinnipidamise ning läbiotsimiste protokollidele.

Ka riigikohus on varasemas lahendis selgitanud, et kui kahtlustatava õigust tõenditega tutvuda on alusetult piiratud, tuleb kohtul need tõendid vahistamisküsimuse lahendamisel kõrvale jätta.

Kohus ei näinud uue kuriteo toimepanemise riski

Kohu hinnangul on liiga oletuslikud ja abstraktsed järeldused, et Krachti majanduslikud raskused on seotud talle esitatud kahtlustusega. «Puuduvad igasugused viited sellele, et Kracht oleks varem oma majandusliku seisundi parandamiseks toime pannud kuritegusid, mis ei ole seotud tema töötamisega rahandusministri nõunikuna,» märkis ringkonnakohus.

Samuti märkis ringkonnakohus, et uue kuriteo toimepanemise risk peab olema märkimisväärne, et kahtlustatav selle alusel vahi alla jätta. Kõnealuses asjas sellist riski ei nähtud, sest Krachti töösuhe rahandusministeeriumiga on lõppenud ning uues valitsuses ei ole EKRE ministreid.

Kohtu hinnangul ei saa inimese vahi all pidamist õigustada sellega, et kõiki kuriteoga seotud isikuid ei ole veel kindlaks tehtud või et kõiki tõendeid ei ole veel kogutud ning seni peaks kahtlustatav viibima vahi all. Samuti ei olnud ringkonnakohtule esitatud materjale, mille põhjal saaks üheselt tuvastada, et Kracht võib vabaduses viibides tunnistajaid või nende lähedasi ähvardada või muul viisil kallutada valeütlusi andma või ütluste andmisest keelduma.

Kokkuvõttes ringkonnakohus küll leidis, et vahistamisel oli alus, kuid praegu ei ole ühtegi asjaolu, mis osutaks sellele, et Kracht võib vabaduses viibides kriminaalmenetluse takistamiseks uusi kuritegusid toime panna.

Ringkonnakohus otsustas 16. veebruaril vabastada elektroonilise valve alt ka korruptsioonikuritegudes kahtlustatava suurettevõtja Hillar Tederi, kes tema vabanes kohtumääruse jõustumisel 4. märtsil. 

Porto Franco korruptsiooniasi

12. jaanuaril pidasid kaitsepolitsei töötajad Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena teiste seas kinni Hillar Tederi ja rahandusministri praeguseks endise nõuniku Kersti Krachti ning kahtlustus esitati Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile ja juriidilise isikuna Keskerakonnale.

Tederit ja Korbi kahtlustustakse mõjuvõimuga kauplemises. Kahtlustuse järgi lepiti kokku, et Teder annetab Keskerakonnale enne kohalike omavalitsuse valimisi kokku kuni miljon eurot. Vastutasuks pidi Korb korraldama Porto Franco arenduse kasuks õiguse rajada parkla väljasõidutee Tallinna linna maadele. Kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises on juriidilise isikuna saanud ka Keskerakond.

Teder on kahtlustuse järgi leppinud kokku altkäemaksu andmise Krachtile selle eest, et viimane kasutab ära oma positsiooni ministri nõunikuna, et kindlustada Porto Francole soodsad otsused KredExi kriisiabimeetmete kasutamisel. Altkäemaksu üleandmine jäi toimumata, kuivõrd Tederi ning Krachti pidasid kaitsepolitseiameti töötajad kinni.

Samuti kahtlustatakse Tederit ja Krachti rahapesu kokkuleppes, et varjata Tederilt Krachtile altkäemaksu andmist.

Lisaks on esitatud kuritegude toimepanemise kahtlustus veel kahele ettevõtjale.

14. jaanuaril andis Harju maakohus loa võtta Teder ja Kracht esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla. Kracht pääses vahi alt 16. veebruaril, Teder 4. märtsil.