Esiti pangalt rohelise tule saanud pere ehitab maja oma jõududega

Tänaseks on maja väljast valmis ja ka sisetöid on tehtud, ent sisse kolida veel ei saa. Foto: Erakogu

Gudrun Kunto ja Marco Tiron hakkasid Pärnumaale maja ehitama 2017. aasta kevadel. Enne suure sammu algust käidi pangas ja saadi n-ö roheline tuli.

„Esimene käik oli väga lootusrikas, kõik tundus imelihtne,” rääkis Kunto. Nii aeti kõik dokumendid korda, ent siis laekus neljandat last ootava pereema kontole emapuhkuse raha ja kõik hakkas allamäge veerema. „Siis ei sobinud enam tagatised, lapsi oli palju, linnast olime kaugel,” loetles naine. Nii tundus noortele, et maal oma majas elamise plaan jääbki unistuseks.

Ent nad ei andnud alla. Pangast soovitati ise ehitusega peale hakata. Kuna natukene oli raha kogutud ja pereisa on ehituses osav, hakati pihta. Seinad püsti, ei sobinud ka need pangale, soovitati majakarp kinniseks ehitada ega saadud ikka aru, miks sellisesse pärapõrgusse maja ehitatakse. Taustainfoks – maja on linnast 20 kilomeetri kaugusel ja bussiühendus linnaga on väga hea.

„Pika jauramise peale anti korteri tagatisel 11 400 eurot laenu, selle eest saime korstnad püsti, katuse ja katuseaknad,” rääkis Gudrun Kunto. Tuli järgmine kogumisperiood. Siis tehti maja väljast täiesti valmis. „Panka ei tihanud enam minna, sest tundus, et iga kord, kui edasi teed, nõudmised suurenevad,” sõnas naine.

Kuigi kevadel püüavad nad ilmselt uuesti laenu saada, tundub see kohati mõttetu. „Oleme oma jõududega maja püsti pannud, küte on sees, teise korruse toad on lõppviimistluse järgus,” sõnas Kunto, ent lisas, et laenuraha võimaldaks protsessi kiirendada.

Senised neli aastat on olnud keerulised, kogu pereisa palk on läinud majaehitusse, pereema sissetulek kulub elamise peale. „Aga on veel vaja pingutada,” ütles naine.

Ta tahaks küll noori maale elama kutsuda, aga elu on näidanud, et see ei ole nii lihtne. Samas usub ta, et kes teeb, see suudab – kuu kuu haaval ja lõpuks täitub ka unistus. „Kindlasti ei tasu alla anda,” soovitas ta.