Mida vähem atraktiivne asukoht, seda suuremat omafinantseeringut pank ootab

Pangad finantseerivad vanade majade renoveerimist ka mitmes etapis. Selliste laenude tingimused olenevad kinnisvara valmidusastmest ja turuväärtusest. Renoveerimise esimestes etappides peab omafinantseering või lisatagatis olema suurem, sest sel ajal on hoone turuväärtus väiksem. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Nii mõnigi, kes on plaaniga soetada renoveerimist nõudev maajama panka läinud, tuleb sealt kiirelt eitava vastusega tagasi. Ent see pole midagi haruldast, sest isegi lisatagatist pakkudes jääb panga äriks raha, mitte olukord, kus tuleb realiseerima asuda vanaema korterit või vanaisa metsa.

„Pank on üks kõige pragmaatilisem institutsioon, mis olla saab. Ta vaatab ka laenutaotlejat kriitilise pilguga, sest lõpuks on see ju kellegi teise raha, mida välja antakse, ja tulebki olla konservatiivne ja ettevaatlik,” lausus Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuht Tõnis Rüütel. Vahel ei aita ka lisatagatised, sest pank püüab käituda nii, et hapuks läinud laen neile kätte ei jääks.

Pindi kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman tähendas, et teinekord võiks eitava vastuse üle isegi heameelt tunda, mitte võtta laenusaamist kui inimõigust. „See ei peagi olema kerge. Kui ei anta, ju siis oli mingisugune põhjus: kas ostad väga vale asja või lihtsalt võid panga hinnangul jääda hätta. Pank ju raalib iga päev tuhandete inimeste maksevõimet.”

Kui endal siht silme eest ja plaan paigas, ei tasu esimese keeldumise korral kohe pead norgu lasta, sest pangal ja pangal on vahe: kui üks ütleb ei, siis teine või kolmas võtab asja hea meelega oma laenuportfelli.