58-aastane mees püüdis õhkida prokuratuuri maja

Harju maakohus ja Põhja ringkonna prokuratuur Foto: Remo Tõnismäe / Postimees

​Põhja ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab 58-aastast meest plaanis panna prokuratuuri Lubja tänava hoone ette isevalmistatud lõhkeseadeldis. Selgub, et mehel on pikk viha õiguskaitseorganite vastu.

Kriminaalmenetlust juhtinud vanemprokuröri Katrin Paesoo sõnul kinnitavad uurimisega kogutud andmed, et mees oli kuriteoks põhjalikult valmistunud.

«Ta oli korduvalt käinud Lubja 4 maja juures, et leida koht, kus purustused oleksid võimalikult suured. Märgiline on seegi, et lõhkeseadeldise plaanis ta panna kahe maja, prokuratuuri ja maakohtu sissepääsu vahele,» rääkis Paesoo. 

Tema sõnul olid mehel varutud vahetusriided ja mask ning kavandatud põgenemistee. «Kuriteo plaanis ta toime panna läinud aasta maikuus, kuid viimasel hetkel otsustas nihutada plaani sügisesse, mil väljas on pimedam, et enda tuvastamise risk viia miinimumini,» selgitas Paesoo.

Prokuratuuri hinnangul kõnelevad mehe varasemad teod tema pikemast vihast õiguskaitseasutuste vastu. «Olgugi, et lõhkeaine ei olnud ehtne, näitab tema käitumine, et ta on ohtlik. Ta plaanis lõhkekeha jätta maja ette tööpäeva lõpus, ent teda ei heidutanud ka võimalus, et ta paneb ohtu sel ajal majas viibivate inimeste elud,» lisas Paesoo.

Kuritegu jäi lõpule viimata, sest 29. mail pidasid politseinikud ta kinni.

Prokuröri sõnul sai reaalne oht ära hoitud tänu Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse mõrvagrupi tööle. «Tänu kriminaalpolitseinike oskuslikule infokogumisele ning taktikalistele tegevustele hoiti ära rünnak õiguskaitseasutuste vastu. Samuti suutsime selle kriminaalmenetluse raames koguda piisavalt uut infot ka 1993. aasta politseimaja õhkimise kohta, mis omal ajal lõpetati tõendamatuse tõttu,» kirjeldab Paesoo.

Prokuratuur süüdistas sama meest ka 1993. aasta novembris toonase Tallinna Kadrioru politseijaoskonna ees toimunud plahvatuses. Süüdistuse järgi asetas ta maja ees olnud auto alla lõhkeseadeldise, mille plahvatamise tagajärjel said kaks politseinikku viga ning hoone ulatuslikke kahjustusi.

Toona kehtinud kriminaalkoodeksi järgi oli mõrvaks kvalifitseeritava teo toimepanemise eest karistusena ette nähtud vabadusekaotus 8-15 aastani või surmanuhtlus. Kuna 2002. aasta 1. septembrist kehtima hakanud karistusseadustiku järgi ei aegu selline kuritegu, siis otsustas vanemprokurör esitada mehele süüdistuse ka 1993. aasta episoodis.

58-aastast meest süüdistatakse lõhkeseadeldise ja selle olulise osa käitlemises, lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatus katses ning mõrva kokkuleppe sõlmimises.