Juhtkiri ⟩ Ja läheme läbi mere

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Lukus riik tähendab lapsevanematele suurt koormust
• Toetuse koha pealt võiks eeskuju võtta Lätilt
• Ka eraviisilisi kooskäimisi tuleks piirata

Alates homsest läheb Eesti lukku. Nii nagu koroonasse haigestumine võib kulgeda mõnel inimesel sümptomiteta, samas kui teine vajab hingamisaparaadi tuge, samamoodi on erinev ka lukustamise mõju.

On majandusvaldkondi, milles käive ja sissetulekud on koroona tõttu kasvanud ja ühiskonna lukku panek tööd ei takista. On valdkondi, kus tegevus on võimalik ümber korraldada kodukontorisse ja jätkata tööd suhteliselt edukalt. On aga valdkondi, kus piirangud panevad seisma kogu tegevuse, töötajad jäävad sissetulekuta ja ettevõte võib minna hingusele.

Sama on piirangutega hariduses. Koolide sulgemine takistab nakkuse levikut ja kaitseb kogu ühiskonda, ka neid, kellel kooliealisi lapsi ei ole. Kaugõppe majanduslik ja elukorralduslik koorem jääb aga lastega perede kanda.

Näiteks algkooliealiste laste vanematele tähendab see keerukamat logistikat töö- ja pereelu ühitamiseks. Iseäranis haavatavas olukorras on aga sellised üksikvanemad, kelle eriala ei võimalda kaugtööd, samas aga last kellegi hoolde jätta ka ei ole. Neile võib nädalatepikkune lukustus kaasa tuua tõsised majandusraskused. Valitsus soovitab tööandjatel leida paindlikke lahendusi, kuid see ei pruugi olla piisav.

Kevadise eriolukorra kogemuste põhjal teame, et töötukassa meetmed aitasid raskustes ettevõtetel piirangute aja üle elada ning Eesti majandus taastus esimese koroonalaine vaibumise järel üllatavalt kiiresti. Praegu hakkame jõudma samasse olukorda ja samalaadsed toetused on taas vajalikud.

Kuid see ei pea olema kõik. Õppida tasub ka naabritelt. Läti kehtestas eelmise aasta lõpul väga ranged koroonapiirangud, mis tähendas ka koolide sulgemist. Nüüd on Läti valitsuskoalitsioon jõudnud kokkuleppele eraldada perekondadele ühekordne toetus 500 eurot lapse kohta.

Võitlus pandeemiaga peab olema ühisrinne, millesse igaüks annab oma panuse täie vastutustundega. Samas eeldab ühisrinne ka riigi toetust neile, kel kanda suurem koorem.

Samasugust toetusmeedet tasub kaaluda ka Eestis, sest kaugõppe tõttu tekib paljudel töö ja pereelu ühitamisega kaasnevaid kulusid. Ka vajavad õpilased tehnilisi vahendeid, mille soetamiseks tuleb perekondadel teha lisaväljaminekuid, eriti kui arvuti tuleb osta igale lapsele ja muretseda suurema mahuga mobiilne internet.

Kuid lõunanaabrilt on õppida muudki. Läti keelas eriolukorra ajal ka erapeod ja -kogunemised, välja arvatud ühe leibkonna piires. Homme algavad Eesti piirangud puudutavad kogunemisi vaid avalikus ruumis kehtiva 2+2-reegli ulatuses.

Samas on teadusuuringud näidanud, et nakatumise mõttes on eriti ohtlikud just väikesed halva ventilatsiooniga ruumid, kus inimesed viibivad koos pikki tunde – ehk siis olukord, mis kirjeldab väga täpselt peoõhtut või sõprade koosviibimist.

Mida kauem püsib nakatumine kõrge viiruslembese eraviisilise kooskäimise tõttu, seda pikemaks kujuneb lukustus, ja seda tõsisemaks muutuvad selle hariduslik ja majanduslik tagasilöök. Võitlus epideemiaga peab olema ühisrinne, millesse igaüks annab oma panuse täie vastutustundega. Samas eeldab ühisrinne ka riigi tuge, iseäranis neile, kellel piirangute tõttu on kanda suurem koorem. Tänuga tuleks siin eeskujuks tuua Läti valitsust, kes on hetkegi kõhklemata valmis Eestit aitama haiglakohtadega.