Ingrid Amer: aastakümneid sõda Kongos keset küllust

Ingrid Amer. Foto: Välisministeerium

ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmesus toob Eesti diplomaatidele suurenenud vastutuse rääkida kaasa ka kaugemate kriiside ohjeldamisel. Ühel neist, Ida-Kongos toimuval, on aga laiem regionaalne mõju ning see peaks meie tähelepanu pälvima ka seoses piirkonna vahetu naabrusega Eesti Aafrika regioonistrateegia võtmes olulise Ida-Aafrikaga, kirjutab  

välisministeeriumi Lähis-Ida, Aafrika ja Ladina-Ameerika büroo direktor Ingrid Amer.

Julgeolekunõukogu liikmetele on olukorra hindamisel asendamatud abilised maavisiidid. Veebruaris avanes võimalus käia Kongo Demokraatlikus Vabariigis Belgia eestvedamisel ning Iiri, Eesti ja Norra osalusel.

Kongo on üks neist riikidest, mis pole maapõuerikkustest hoolimata saavutanud stabiilsust, iseseisvumine Belgiast tõi kaasa veidi üle kolme aastakümne kestnud Mobutu Sese Seko kleptokraatliku režiimi. Praeguse konflikti tekitas sündmuste ahel, mis sai alguse pärast 1994. aasta Rwanda genotsiidi, kui üle miljoni hutu, nende seas Rwanda armee ja Interahamwe, genotsiidi eest vastutava ekstremistliku grupi liikmed, pagesid Ida-Kongosse. Algasid Kongo sõjad. Kusjuures teist Kongo sõda, mis kestis 2003. aastani, kutsutakse oma ulatuse poolest ka Aafrika maailmasõjaks: elu kaotas 6 miljonit inimest, 2 miljonit pages.