Alates neljapäevast sulguvad kõik kaubanduskeskused, restoranid ja kõik muud mitte elutähtsad teenused. Ka algklasside õpilased saadetakse kaugõppele. Piirangud, mis jäävad esialgu kehtima kuuks ajaks, on samasugused nagu kevadise eriolukorra ajal, aga eriolukorda seekord ei kehtestata.
Kuu aega tagasi alanud koroonaviiruse plahvatuslik kasv jõudis möödunud nädalal uute kurbade teetähisteni: nädalaga lisandus 9670 positiivset diagnoosi, haiglakohtade hõivatus ületas 600 piiri, kahe nädala positiivsete diagnooside arv 100 000 inimese kohta jõudis 1335ni, mis on Euroopa kõrgeimate seas. Vaid surmade nädalane summa (44) jäi alla ülemöödunud nädalale (56).
Alates jaanuari lõpust, mil Harjumaal ja Ida-Virumaal koolid avati, on iga järgnev nädal olnud pea kõikide näitajate poolest eelmisest kehvem. Positiivsete diagnooside nädalane kasvuprotsent on olnud 15–30 vahel. See tähendab, et kõigest kuu ajaga on teadaolevalt haigete inimeste arv kasvanud enam kui kümne tuhande võrra, mis tähendab kahe ja poole kordset kasvu.
Kui varem on prognoosimudelite stsenaariumid olnud pigem pessimistlikud ning tegelikkus optimistlikum, siis nüüd kahe nädala taguseid stsenaariume vaadates on tegelikkus liikunud täpselt prognooside järgi. Nakatamiskordaja R väärtus on endiselt 1,2 piirimail. Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer ütles, et pigem on R veel 1,2. «Tundub, et kasv on aeglustunud, aga seda saame nädala teisel poolel teada, võibolla on ka 1,5.»
See aga tähendab, et ka sel nädalal näeme vähemalt eelmise nädalaga võrreldavaid nakatumisnäitajaid, pigem aga isegi suuremaid. Isegi kui eelmise nädala alguse piirangud on tööle hakanud, hakkavad nad mõju avaldama viitega.