KESKKOND ⟩ Alex Mason: «Jõmakate tüvede ahju ajamine ei lahenda kliimaprobleeme»

Ühendkuningriigi suurimas, Põhja-Inglismaal North Yorkshire’is asuvas Draxi soojuselektrijaamas põletatakse palju ka Eestist pärit puitpelleteid. Foto: Shutterstock

Metsapuidu põletamine energia saamiseks peaks piirduma osa raiejääkide põletamisega, kinnitab Maailma Looduse Fondi (WWF) Euroopa poliitika kontori vanemspetsialist Alex Mason intervjuus Fookuse toimetajale Rein Kuresoole.

Eestis käib puidu põletamise alane diskussioon üsna tuliselt. Kuna aktivistid on vahel rääkinud sellest, et pelletiteks tehakse ka palki, rajab metsatööstus oma vastuargumendid sageli just selle väite naeruvääristamisele. Muidugi on ekslik puidutööstusele sobimatut tüvepuitu palgiks nimetada, aga faktiks jääb pelletitootmisega seotud firmade raieaktiivsuse kasv kaitsealadel, kus kvaliteetse puidu osakaal ongi väike.

Pelletite koostist uurides on leitud, et need on tehtud peamiselt tüvepuidust, mitte haost. Ameerika Ühendriikides on jälgitud metsapuidu teekonda langilt tehasesse ja need puidukoormad koosnevad suurtest tüvedest. Suurem osa neist ei pruugi vastata tööstusliku palgi nõuetele, aga see ei ole põhjus nende ahju saatmiseks.

Saatsime enne jõule Euroopa Komisjoni esimesele asepresidendile Frans Timmermansile kirja, millele lisasime ka hulga fotosid, millest mõned olid tehtud Eestis, paljud aga mujal Euroopas ning Ameerika Ühendriikides; ehk siis paikades, kust pärinevat puitu põletatakse Euroopa Liidu liikmesriikide ahjudes. See materjal oli väga selge – oluline osa puidust koosnes jõmakatest tüvedest, mille lagunemine looduses võtab kaua aega ja mille ahju ajamine ei lahenda kliimaprobleeme.