Maasikakasvatajad võivad sel aastal veelgi keerulisemas olukorras olla

Mahetalu maasikad. Foto: SANDER ILVEST/

Riigikogu maaelukomisjon kohtus tänasel istungil maasikakasvatussektori, Eesti Aiandusliidu ja maaeluministeeriumi esindajatega, et saada ülevaate maasikakasvatussektori olukorrast.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm nentis, et maasikakasvatussektor peab rinda pistma väga erinevate probleemidega, kuid nagu sektor, soovib ka komisjon, et sel aastal ei tekiks maasikahooajal suuri probleeme ja kõigile soovijaile jaguks Eesti maasikaid.

«Pandeemia tõttu võib võõrtööjõu liikumine olla senisest veelgi enam raskendatud,» märkis Tamm ja avaldas lootust, et maasikakasvatajad leiavad rohkem usaldusväärseid hooajatöölisi Eestist.

«Maasikakasvatajad eelistavad tööd anda eestlastele ja paljud saavad seejuures pakkuda ka majutust. Sektorile on eesootav hooaeg kindlasti edukam, kui maasikapõldudel töötamises näevad head võimalust sissetulekut teenida need, kes on kriisis töö kaotanud.»

Komisjoni liige Ivari Padar ütles, et maasikakasvatajad on väga keerulises olukorras. «Naaberriikides lubatud taimekaitsevahendid on siin keelatud ja alternatiive saagikuse suurendamiseks tootjatel pole,» sõnas Padar, toonitades, et eesmärk on jõuda selleni, et Eesti maasikakasvatajatel oleks naaberriikides tegutsevate tootjatega võrdne konkurents.

Maasikakasvatussektori esindajad tõid välja, et tänu erakorralisele toetusele saavad jätkata paljud ettevõtted, kes selle võimalikkuses seni kõhklesid. Eestis tarbitavatest maasikatest on siin kasvatatud kuus kuni seitse protsenti ning esindajate sõnul ei ole praegu mitmel põhjusel võimalik kasvatada nii palju maasikaid, kui eestlased tarbida sooviksid.

Istungil arutati ennekõike taimekaitsevahendite ja hooajatöölistega seotud probleeme. Sektori esindajate sõnul ei saa Eestis kasutada hulka taimekaitsevahendeid, mis on naaberriikides lubatud. Seetõttu on saagikus väiksem ja omahind kallim ning importmaasikaga võistlemine väga keeruline. Kasvatajad arvestavad hooajale vastu minnes 30–70-protsendilise saagikaoga.

Tööjõuliikumisest rääkides toodi välja, et Eestist leitakse põllule maasikaid korjama umbes kolmandik vajaminevast tööjõust, ent välistööjõu kasutamisel on hulk takistusi: Ukraina saatkonnas võib tekkida järjekord viisade väljastamiseks ja töölised võivad kinni jääda näiteks Poola piirile. Puudutati ka käibemaksu alandamise küsimust ning turupettuste probleemi, kus importmaasikat müüakse Eesti maasika nime all.

Nädala eest sai maaelukomisjon ülevaate põllumeestele eraldatavast 15,8-miljonilisest lisarahastusest, mille eesmärk on leevendada Covid-19 viirusest tingitud kahjusid. Toetusrahast on maasikakasvatajatele ette nähtud 1,65 miljonit eurot. Taotlusi on plaanis vastu võtta e-PRIA kaudu 15.–22. märtsini ja toetused tuleb välja maksta selle aasta jooksul.

Ministeeriumi esindaja julgustas tootjaid taotlema ka põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetust.