«Päästjad peavad olema seal, kus juhtub rohkem õnnetusi ning kus on suurem oht raskemateks õnnetusteks. Me ei saa lähtuda üksikjuhtumitest,» sõnas ta.
Tammearu kinnitusel ei tohi inimestele pakkuda näilist turvatunnet, nagu oli Avinurme komando puhul, mille uksed olid tema sõnul väga tihti üldse suletud, kuna koosseis oli nii väike, et polnud võimalik pidevat valvet seal tagada.
«Enamikel juhtudel oli valves üks, kõige paremal juhul kaks meest. Kui Avinurme komando oleks nimetatud juhtumi ajal veel eksisteerinud, siis juhul, kui seal üldse keegi valves oleks olnud, poleks see päästja suutnud mitte midagi päästa,» väitis ta.
Tammearu sõnul peab võimalikult paljudes riiklikes päästekomandodes olema vähemalt 4-liikmeline valvevahetus või väiksema riskiga piirkondades aastaringne ja kindel 3-liikmeline valvevahetus.
«3-4-liikmeline päästemeeskond pole oluline mitte ainult elude, vaid ka hoone päästmiste seisukohast. Tulekahjust jagu saamiseks tuleb hoonet kustutada seestpoolt ning selleks on vaja vähemalt kolme, päästjate parema ohutuse mõttes nelja meest,» selgitas ta.
Tammearu selgituste kohaselt levib tuli haripunkti juba viie minutiga ja kui üks või ka kaks päästjat jõuavad viie minutiga kohale, siis ei saa nad tulekahjust jagu, kuna ohutusnõuete tõttu pole neil võimalik hoonesse siseneda ja seda seestpoolt kustutada ehk hoone põleb seest tühjaks.
«Kui kohale jõudmise kiiruse taga on puudulik, et mitte öelda olematu päästeteenus, siis pole sellest ju kasu,» nentis ta.