Eesti naine on töökas, haritud ja hea tervisega

Mullune naistepäevahommik Viru tänava lillekioskite juures. Foto: Mihkel Maripuu

Naistepäeva puhul avaldas statistikaamet, et Eesti naised moodustasid mullu üle poole Eesti rahvastikust. Samuti on Eesti naised töökad ja hindavad oma tervist enamasti heaks.

Möödunud aasta alguse seisuga moodustasid naised üle poole Eesti rahvastikust, kokku oli naisi 699 699. Eesti naine on keskmiselt 44,5-aastane ja tal on keskmiselt 1,7 last.

Eesti naiste kõige populaarsemateks nimedeks on Olga, Irina, Jelena, Tatjana, Svetlana, Valentina, Anna, Galina, Natalja ja Maria.

2019. aastal oli naiste oodatav eluiga sünnihetkel pea 83 aastat ning tervena elatakse ligi 60 aastat. Väga heaks või heaks hindab oma tervist üle poole, ei heaks ega halvaks ligi kolmandik ning halvaks või väga halvaks veidi rohkem kui kümnendik naistest.

Pea 35 protsenti Eesti naistest on abielus. Ligi 32 protsenti on vallalised, 17,3 protsenti lahutatud, 13,3 protsenti lesed ning umbes kolme protsendi naiste kohta on nende pereseis teadmata.

Üle 15-aastaste naiste seas on 64 762 rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadiga, 117 606 on omandanud magistri- ja 4498 doktorikraadi. Keskmiselt on kõrgharidusega pooled 25–64-aastastest naistest.

Kõige rohkem elab kõrgharitud naisi Harju ja Tartu maakonnas, kus vastav haridustase on ette näidata enam kui pooltel naistest. Teistes maakondades jääb kõrgharidusega naiste osatähtsus 40 protsendi juurde või veidi alla selle. Elukestvas õppes osales eelmisel aastal ligi veerand tööealistest naistest.

Eelmisel aastal oli Eesti 503 800 tööealisest naisest vanuses 15–74 tööga hõivatuid 318 700. Kõige rohkem on naised ametis hariduse, hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal. Töötuid naisi oli kokku 22 600. Kaugtööd tegi mullu 84 600 naist, võrreldes meestega suurenes kaugtööd tegevate naiste osatähtsus aastaga oluliselt rohkem. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli naistel 1176 eurot.

Rahvakultuuri harrastavaid naisi oli 2019. aastal 57 745, kellest koorimuusikaga tegeles 26 741 ja rahvatantsuga 14 380. Spordiharrastusega tegeles spordiklubides eelmisel aastal regulaarselt 73 272 naist.