ÜLEVAADE ⟩ Soome kohalike valimiste edasilükkamine vallandas tüli

Põlissoomlaste juht Jussi Halla-aho Foto: Vesa Moilanen / LEHTIKUVA / REUTERS / Scanpix

Opositsiooniliste Põlissoomlaste hinnangul pole viimase minuti otsus lükata Soome kohalikud valimised edasi aprillist juunisse läbinisti demokraatlik, samas kui riigi tervise ja heaolu amet (THL) möönis, et sammu ajendiks olnud hinnang koroonaviirusega nakatumisele tuleval kuul oli lihtsalt mõtteharjutus, mis sai liiga palju tähelepanu.

Otsusest üleeile teatanud Soome justiitsminister Anna-Maja Henriksson (Soome Rootsi Rahvapartei) rõhutas, et tehniliselt oleks saanud valimised läbi viia ka 18. aprillil, kuid THL hoiatas neid üha tõsisemaks muutuva viiruseolukorra eest. «THL arvas, et halvimal juhul võib nakatumiste arv algsel kohalike valimiste päeval olla umbes 2600 – 11 200 nakatunut päevas. See on hirmutav info,» ütles ta.

Kohalike valimiste edasilükkamist 13. juunile toetasid lõpuks kõik Soome parlamendiparteid peale Põlissoomlaste, kuid diskussioon uue valimiskuupäeva üle algas üleeile olukorrast, kus erimeelsused olid üsna suured.

Põlissoomlaste esimehe Jussi Halla-aho hinnangul näitab otsus Henrikssoni saamatust.

«Paneb muretsema, et Soome on arengumaade hulgas, mis puudutab valimiste korraldamist epideemia ajal,» lausus parteijuht Helsingin Sanomatele. «Kui praegu pole tõesti asi teiste erakondade poliitilises taktikas, vaid puhtas ebapädevuses, siis peaks justiitsminister tegema sellest oma järeldused. Ta oleks võinud esitada parlamendile ettepanekud, kuidas suurendada hääletamise turvalisust, nagu on tehtud teisteski riikides.»