Toomas Alatalu: naiste vs. naistega poliitmängud Moldovas

Toomas Alatalu. Foto: Tairo Lutter

Molotovi-Ribbentropi paktis on riikide kõrval mainitud ka Bessaraabiat koos Berliini sõnumiga, et see neid ei huvita, ja Moskva ütlusega, et neid küll. Paktist johtuvalt tekitas viimane mainitud kohas naabritelt maad juurde võttes juulis 1940 Moldaavia NSV, mis «astus» koos Eesti, Läti ja Leeduga NSV Liidu liikmeks. Ehk oleme saatusekaaslased. Praegu meie kindlalt Euroopa Liidus ja NATOs, neil aga Brüsseli, Washingtoni ja Moskva osalusel käsil enneolematu poliitvõitlus Euroopa valiku või Venemaa mõjusfääri jäämise nimel, kus eesliinil vaat et eranditult naised, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.

Moldova presidendiks valiti 15. novembril Maia Sandu. 1972. aastal sündinud maatüdruk õppis kodumaal majandust, seejärel Harvardi ülikoolis riigiteadusi ja töötas kolm aastat Washingtonis Maailmapanga nõunikuna. 2012.–2015. aastani oli haridusminister ja saanuks peaministriks, kui poleks seadnud tingimuseks keskpanga juhi ja peaprokuröri kohest vallandamist. Moldova oli siis «kuulus» miljardi dollari kadumisega kolmest pangast, ent kuna vargad istusid ja istuvad praegugi parlamendis, võeti Sandu kandidatuur maha. Peaministriks sai ta ikkagi ja tema käe all tähistas Moldova esimest korda 23. augustit kui natsismi ja stalinismi ohvrite mälestuspäeva. Moskva-meelne president Igor Dodon ignoreeris seda ja võttis päev hiljem vastu Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu, kes inspekteeris Transnistrias asuvat Vene väeosa.