/nginx/o/2009/01/21/120658t1he5b5.jpg)
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul tuleb kogu haridussfääris pingutada eesti keele säilimise nimel ja vältida keeleteemade liigset politiseeritust.
Lukas: keelekaitse liigset politiseeritust tuleb vältida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvan, et keeleküsimusi peaks lahendama spetsialistide arvamust kuulates, tegemata neist ei sise- ega välispoliitika objekti. Keelekaitse ja riigikaitse olgu erakondadeülene ühine töö,» rõhutas Lukas.
Ta lisas, et muidu jäämegi rääkima vene õppekeelega koolide õpetajate mittepiisavast eesti keele oskusest, majanduslike ja keelestrateegiliste huvide kohatisest vastasseisust, mitte-eestikeelse tarkvara kasutamisest ja kehvakesest meediakeelest.
«Suur väljakutse on kõrgharidussüsteemi eesti keelsena säilitamine tulevikus. Selleks vajame, et võimalikult paljud kohalikud noored oleks veendunud Eesti ülikoolide õppe kvaliteedis ja vähemalt alustaksid oma õpinguid siin, sest liiga vähese üliõpilaskonnaga me eestikeelset kõrgharidussüsteemi terviklikus mahus hoida ei saa,» ütles Lukas täna Tallinnas toimuva keelefoorumi eel.
Tänasel keelefoorumil tehakse ülevaade valitsuses vastu võetud «Eesti keele arendamise strateegia (2004-2010)» rakendamisest. Minister Lukase sõnul on vahepealsel ajal edukalt käivitunud eestikeelse terminoloogia programm ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute programm, mille toel ilmuvad tänavu esimesed õpikud.
Lukas nentis, et jõudsalt on edasi liigutud eesti keele õpetajate esitatud 35 ettepaneku elluviimisega. Keeleuurimise hiljutise tippsündmuseks peetakse «Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu» valmissaamist. Valminud on ka Eesti võõrkeelte strateegia.